Tekst: Jaan Riis, Looduse Omnibuss

Esmaspaspäeval, 15. jaanuaril kell 18 Rahvusraamatukogu suures saalis toimuval loodusõhtul, mille kangelasteks on aasta loom ilves, teised meie metsade valitsejad karu ja hunt ning uustulnukas šaakal, esineb lisaks Eesti loodusfilmi Grand Old Man´ile Rein Maranile ka loomauurija Peep Männil. 

Ülevaate suurkiskjate, samuti uustulnuka šaakali käekäigust annab Peep Männil. Oma kohtumistest ilvesega räägib Man Rein Maran ja näitab filmi „Ilvese lugu“ (1988).

Laulma tuleb Jaak Tuksam Tuhalaanest.

Vaata lisaks looduseomnibuss.ee lehelt.

Pildid napsas Laranjeiras, LK foorumist   

Varahommikust alates veetis emasilves Gella kuival ja kõrgemal istumiskohal ja lahkus sealt koos isasloom Larsiga veidi peale poolt kahte

Eesti orhideekaitse klubi annab teada

Foto Arne Ader

Puisniit kauni kuldkingaga. Laelatu

Eesti orhideekaitse klubi valis aasta orhideeks liigi, kes on kõigiti Eesti vabariigi juubeliaasta vääriline: see on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) - Euroopa suurimate õitega orhidee.

Juba kaugelt tähelepanu köitvate omapäraste õite tõttu on kuldking tõenäoliselt rahva seas ka kõige tuntum kodumaine orhidee.

Õitseaeg kestab kuldkingal tavaliselt mai viimasest kolmandikust kuni juuni teise pooleni. Kõnealuse käpalise kõrgus võib ulatuda kaheksakümne sentimeetrini, kuid tavaliselt jääb see alla poole meetri.

Põhilised kauni kuldkinga kasvukohad on puisniidud, salu- ja loometsad, harvemini laanemetsad ning kadastikud.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Sabatihane          Aegithalos caudatus

Tähelepanelik lugeja märkas, et sabatihane ei kuulu meie teiste tihastega samasse tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.

Sabatihased pole eritiselt taimetoidulised, kui vahel toidumajade juurde trehvatakse, siis tuntakse huvi pigem üles riputatud pekitüki vastu.

Talvine arvukus kõigub aastati kümne ja saja tuhande isendi vahel, mis sõltub just läbirändajate hulgast.