Pildi napsas Maggy, LK foorumist

Vanalinnud on noorimat ja väiksemat kakupoega pesapakus kenasti toitnud

 

Kodukakk        Strix aluco

Üleeile läks maailma avastama kõige suurem, eile keskmine kakupoeg. Kõige pisemal võib veel mõned päevad aega võtta – saame näha.

Vanalinnud toidavad lennuvõimetuid poegi, kes pesalähedastel puudel ringi „turnivad“ küüniste noka ja tiibade abil. Lennuvõimestumine võtab aega ning pesaümbruses tegutsetakse kuni augustikuuni.

Pesapakust juba korra väljunud kakupoeg enam tagasi ei tule…

Pildi napsas Lussi, LK foorumist

Kaks vanalindu, kaks kurepoega, kaks koorumata muna….

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Munad munes emaslind Kati pesasse 17, 19, 21 ja 23 aprillil.

Eile 20. mail koorus esimene kurepoeg ja täna hommikul teine.

Kirjutas ja talgulisi pildistas Kristel Vilbaste

Muda on Helme allika ääreni. Enne allika puhastamist pildistab pärleid ja münte Heiki Valk.

Nüüd on see aeg käes, kui ka kõige paadunum linnainimene tahab toaseinte vahelt välja. Õue. Puhkevate õite ja linnulaulu sekka. Istutakse oma raudruuna selga ja kihutatakse kusagile. Ja siis selgub, et linnaseinte vahel oleme oma juured läbi raiunud, nii mitmedki on EVP-de eest oma vanavanemate maadest lõplikult loobunud. Polegi kuhugi minna! Jäänud on vaid neli betoonseina linnas ja igameheõigus. Seda igameheõigust hakataksegi siis kasutama, unustades ära, et siiski kolmandik eestlastest elab veel maal, hoiab oma kodumetsi ja hiisi. Naudib selle rahu ja vaikust.

Video ja pildi salvestas Liz, LK foorumist

Varahommik kurepesas

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Kuremetsas oli öö sume ja suvine, kuusteist soojakraadi.

Varahommikuks oli hoolitsev isaslind Karl tõstnud koorunud kurepoja munakoored pesaveertele. Vanlindudel toimetamist jagub; pesamaterjali tuleb juurde tuua, pesapõhja õhutada, mida kõike veel…

Sündmusi pesaelus tuleb iga päevaga juurde.

Foto Arne Ader

Piiritajad

Suur soe on lõpuks pärale jõudnud ja taimed teevad hoolega oma kaotatud aega tasa. Nii linnad kui ka taluaiad on vahtraõitest kollased ja kohe-kohe lähevad õide nii kirsid kui toomingad. Viimase spurdi pesitsusaladele peavad läbi tegema ka kaugrändurid.

Lepalindusid, kärbsenäppe ja pääsukesi on vähevõitu ning maikuus saabuvate rändlindudega on kohe eriti kitsas käes. Vaid üksikud linnusõbrad on kuulnud peoleode flöödimängu, karmiinleevikese „digivideot“ ja rukkiräägu rääksumist. Aga nad on teel! Suitsupääsukeste ränne on alles praegu täies hoos, nii et küllap saabuvad peagi ka teised linnud.