Foto Arne Ader

Pruunkaru

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Teede veertes on veel näha koristamata kaerapõlde ja söödapõlde on rajanud ka jahimehed, mida ei koristatagi. Pruunkarude nuumaaeg kestab, mida siis tarbitakse ja kus?

Ülikooli loodusmuuseum annab teada

Foto Arne Ader

Lepamampel

7. septembril kell 10.00 algab Tartust Vanemuise 46 õppehoone eest seeneretk Lõuna-Eesti metsadesse ning kogutud saaki esitletakse 8. ja 9. septembril iga-aastasel seenenäitusel.

Mükoloogide Teele Jairuse ja Külli Kalamees-Pani juhendamisel sõidetakse 7. septembril Lõuna-Eesti metsadesse seenele. Huvilised saavad korjata nii söögiseeni kui ka muid huvitavaid seeni, millest koostatakse loodusmuuseumis seenenäitus.

Fotod Arne Ader

Pilvikute aeg kestab, eeskujulik seeneline peaks pilvikuid tundma sest meie looduses kasvab neid üle poolesaja liigi. Eks ole seda vaja teada selleks, kuidas neid paremini toiduks tarvitada.

Laias laastus jagatakse pilvikud pehme- ja kirbemaitselisteks. Viimaseid tuleb kindlasti kupatada enne seeneroa valmistamist. Seenemetsas või kodus seeni sorteerides on heaks määramiseks pisikese toore pilvikutüki maitsmine: Kui keelel kergelt kõrvetab, lähevad sarnased seened kindlasti kupatamisele. Kirbemaitselised pilvikud ei ole mürgised, kuid saada võib kõhuvalu või muidu kehva olemise.

Värsketest pilvikutest valmistatud seeneroad on aromaatsemad ning erilisema maitsega, kui kupatatud seentest seenekaste.

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Tuuletallaja

Tuuletallaja         Falco tinnunculus

Maanteede veerde jäävatel koristatud viljapõldudel märkame tegutsevaid röövlinde: palju on hiireviusid, põlluveertel väiksemaid raudkulle, ühe pisema põllu kohal tegi paigallendu tuuletallaja – eile Matsalu lahe põhjakaldalt tagasisõidul märgatu.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

On teada, et raiejärgse metsa struktuurimuutuste tulemusena väheneb linnustiku liigrikkus ja liigiline koosseis. Kuna lokaalseid, tulemustelt erinevaid uuringuid metsaraiete mõjust on mitmeid, koondasid teadlased paljud senised uuringud ning avaldasid ülevaate muutuste mõjust erinevate regioonide metsade – troopikast parasvöötmeni – linnustikule. Kas raiejärgsed muutused linnustikus on kõikjal sarnased või esineb regiooniti erinevusi?