Foto Arne Ader

Punarind

Hakkasime juba kevadsoojusega ära harjuma ja mõnel pool Lõuna-Eestis hakkasid isegi remmelgad õitsema, aga nüüd jõuab kohale pikk külmalaine. Saabuv lõokesetalv on lindudele tõsine katsumus. Linnulaulu jääb vähemaks ja ränne katkeb ning lindude põhieesmärgiks kujuneb hõlpsa toidu otsimine ja ellujäämine. Kuid just nüüd võib aias kohtuda selliste liikidega, kes tavaliselt igasse aeda ei satugi.

Lindude toidumajad tuleks nüüd täita seemnesegudega, loodetavasti viimast korda sel kevadel. Seemneid tuleks kindlasti laotada ka maapinnale, kust saavad neid kätte metsvindid, põhjavindid ja mitmed teised liigid, kes jäävad toidumajas turnimisega hätta. Rästaid saab rõõmustada sellega, kui nad leiaksid kompostihunnikust poolriknenud õunu. Seega – kõik õunasahvrit koristama!

Tänavune loodusvaatluste kampaania kestab 14. aprillist 30. septembrini.

Keskkonnaagentuur kutsub üles kõiki loodushuvilisi kaasa lööma ja oma vaatalustulemustest teada andma. 

Kampaanias osalemiseks tuleb tehtud liigivaatlus sisestada Loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) või kanda see oma nutirakendusse.

Tänavune loodusvaatluse kampaania keskendub 22 liigile. Valikus on lähenevat Vabariigi suurt juubelit silmas pidades Eestile sümboolsed liigid suitsupääsuke ja rukkilill, lisaks 2017. aasta liikideks valitud metskits, sini-paelöölane, harilik muguljuur ja harilik kukeseen.

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Põllul maas olevate hanede loendamine on lendavate lindude loendamisest lihtsam – nad ei kao vaateväljast kohe ära. Samas on maas olevas suures parves haned üksteise taga ja kaugemad linnud võivad märkamata jääda. Sageli näivad haned põllul kitsa ribana, kuid teise külje pealt parve vaadeldes selgub, et haneparv katab arvatust hoopis suurema ala, parv on sama pikk kui lai ning vähemalt pooled linnud on jäänud üldse märkamata.

Seetõttu on maas (või vees) olevaid linde kõige parem loendada näiteks linnutornist või kõrgema nõlva pealt. Parve võib püüda loendada ka mitmest suunast, kuid selline „piiramine“ võib linnud hoopis lendu hirmutada. Seda viimast tuleb kindlasti vältida.

Video salvestas ning põtrade elu üle mõtiskles Mati Sepp

Video: LINK

Põdrad raiesmikul toitumas

Põder       Alces alces

Eestimaa põdrapopulatsioon on ületanud tänaseks üle 10 000 isendi piiri ning seda majesteetlikku looma on võimalik kohata nii meie metsades, kui rabades.

Otsustasin heita pilgu põtrade elutegevusele. Nende loomade käekäik sõltub suuresti metsamajandamise intensiivsusest, meie jahimeeste aususest ja kiskjate survest noorloomadele.