Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Rõõm rändureid tervitada

Fotod Arne Ader

Kiivitaja

Kiivitaja

 

Kiivitaja       Vanellus vanellus

 

Kiivitajatest kevadekuulutajaid märgati juba paari nädala eest, esimese soojalaine ning sobivate lõunakaarte rändetuultega.

Rändurite liikumisteed käivad mööda rannaniite ja jõeluhti. Põldudel otsitakse toitu sulaveelompide ümbrusest, seal juba maapind sulanud ehk tõenäolisem selgrootuid söögiks leida.

Veidi heitliku lennuga, laiad tiivad ümarate otstega, aga kaugelt mustvalgetena paistvad linnusalgad jäävad kindlasti ka maanteedel autoga kulgejatele silma.

VIDEO: Klaara "ööbis" esimest päeva pesapakus

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

 

Kodukakk         Strix aluco     

 

Kas päev pesapakus puhkamist pesitsemise algust tähendab, seda näeme järgnevatel päevadel.

Proovime natuke kodukakkude elukorraldust mõistatada. Klaara peab Klausile kuidagi märku andma, et nende edasine varakevadine elu hakkab toimuma pesapaku ümbruses. Kontrollimist vajab seegi, ega päevasel ajal segajaid või vaenlasi ümbruskonnas liigu – ettevaatus on tarkuse ema.

Laste rajakaameral külas

Avapilt
Ridala Põhikooli 4. klassi lapsed panevad rajakaamera juures kitsedele vahelduseks natuke juurikaid maha.
Sisu

Ridala Põhikooli neljas klass kutsus aasta looma kodulehe toimetuse külla oma rajakaamerat vaatama. Kaamera on peidetud kooli juurest viie kilomeetri kaugusel asuvasse Vätse külla, neljanda klassi õpilase Eriku maja juurde. Kui tulime autost välja, suundusime maja taha metsa väikesele lagendikule, kuhu oli raputatud maha natuke vilja ja tulba otsas soolakivi. Puistasime juurde Haapsalu turult ostetud  juurikaid: porgandeid ja kapsalehti – need kitsele meeldivad. Sel hetkel ei olnud platsil muidugi ühtegi looma – meie ringitrampimine hirmutas neid. Ent rajakaameras on loomade päevased külaskäigud kenasti jäädvustatud. 

Kes siis soolakul veel käivad? Võtame puu küljest ühe kaamera kaasa – ja ruttu sooja tuppa vaarikavarre teed jooma ja pilte vaatama!

 

Hirvepullidest ja nende sarvedest

Pildi napsas Hellem, LK foorumist

Esiplaanil näeme vana isaslooma juba ilma sarvedeta

Esiplaanil näeme vana isaslooma juba ilma sarvedeta

 

Punahirv      Cervus elaphus

 

Aastad pole vennad - ülemineval aastal hakkasid hirvepullid sarvi heitma veebruari lõpus (seda kinnitavad ka kirjanduse andmed) ja naistepäevaks oli suurem osa neist juba nudid. Tänavu kannab enamus veel uhket krooni…

Suured pullid kaaluvad kuni paarsada kilo, lehmad sadakond kilo. Keha tüvepikkus paar meetrit, õlakõrgus kuni meeter kakskümmend viis. Sooline dimorfism on silmaga märgatav.

Viimane aeg pesakasti ehitamiseks

Foto Arne Ader

Sinikael-part pesakastis

Sinikael-part pesakastis

Kena on vaadata, kui maja, suvemaja või talukoha juures värvulised tegutsevad… Ümbruskonnas jääb vähemaks kõikvõimalikke kahjureid, seda nii viljapuuaias, kui peenramaal.

Lindude pesakast ei vaja erilist hooldust. Vast ainult sügisel puhastamist, aga kui seegi ununeb pole midagi erilist katki, sellega saavad linnud ka ise hakkama.

Talvel kasutavad paigalinnud pesakaste ööbimiseks, vahel toidutagavarade paigutamisel, seda nii lindudele, kui neljajalgsete poolt.

Ollakse harjunud, et majade juures kohtame rohkem suluspesitsevaid kuldnokki või tihaseid. Samas võib lihtsate vahenditega meelitada aeda kärbsenäpi, linavästriku või teisi poolsulus pesitsejaid.

Pääsupesadele räästa alla võiks kinnitada laiema laua nii jääb sein valgetriibuliseks „võõpamata“.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.