Fotod Arne Ader

Rabahaned

Rabahani       Anser fabalis

Täna vaatleme samuti läbirändureid, tumedamaid halle ning veidi suuremaid, kui suur-laukhanesid, aga segaparvedes võime neid märgata nii rändel, kui toitumas.

Rabahanede pesitsusala algab Kesk-Soome soodest ja sealt edasi põhja suunas. Kevadrändel, märtsis-aprillis teevad meil toitumispeatusi kümned tuhanded rabahaned. Suurema parve lennupildis näeme „hanekolmnurka“, aga lennatakse ka pikalt üksteise „sabas“. Lennul häälekad - selline nasaalselt pasundav kaagutamine.

Veebikaamera pildi napsas Fleur, LK foorumist

Kodukakk        Strix aluco

Esimese muna munes Klaara 15. märtsil. Varahommikul veel muna pesas polnud, seega munes emaslind teise muna, täna päevasel ajal, märgime üles, 18. märtsil.

Umbes pool tundi peale päikese loojangut sätib Klaara ennast „konte sirutama“. Alustuseks hõigatakse Klausi, kui isaslind vastab (seda ei pruugi meie kuulda) lennatakse suhtlema. Viimastel õhtutel lebas muna „pesas üksi“ kolm tundi.

Fotod Arne Ader

Suur-laukhaned

Suur-laukhani          Anser albifrons

Meilt rändavad suur-laukhaned läbi oma pesitsusaladele, Põhja-Venemaa tundratele. Sügisel näeme neid massiliselt, aga enamalt jaolt vaid ülelennul, kui just tormine ilm linnuparvi peatuma ei sunni.

Tekst, fotod ja video Tiit Hunt, www.rmk.ee

Heitliku hilistalvise ilma ja kevade vägikaikavedu kestab. Talv loobumisvõitu anda ei taha ja nii ongi enamus päevi veel üsna vähe kevade nägu. 

Esimesed läbematud maailmarändurid, kes suurt kevadet oodata ei tihanud, on juba aegsasti naasnud.  

Kiivitaja (Vanellus vanellus) on üks esimesi kevadekuulutajaid, tema rändeparvi võis näha juba märtsi alguses. Pikk maa tal tulla polegi, sest talvitumispaigad asuvad kodule üsna lähedal Kesk- ja Lääne-Euroopas.