Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Ilves uudistab korjust. Alutaguse

Ilves        Felis lynx

Ilvestel on põhjust laiemalt ringi liikuda ning jälgi jätta – märtsis algab „pereplaneerimise aeg“. Laiemalt liiguvad just isasloomad, kelle territoorium võib olla päris suur - kuni tuhat hektarit.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Hallhüljes         Halichoerus grypus

Hülgemamma meelitas poja tormise mere madalale paeplatoole (videot peab päris tähelepanelikult jälgima). Hülgenooruk võiks olla umbes nädalane. Emasloomale järgnemine tähendab, et varsti saab ka süüa.

Kuivõrd erineva ning poegade eest hoolitseva käitumisega on emasloomad. Näiteks mõned hülgepojad ei taha kuidagi vette minna, olenemata näljast - ainult manguvat kisa tuleb teha.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Värbkakk Karusel, Virumaal

Värbkakk        Glaucidium passerinum

Kes korra värbkakku näinud, sellel pole linnu äratundmisega raskusi. Suisa miniatuurse „mängulinnu“ mõõtu: pikkust rästa jagu ehk viisteist sentimeetrist alates, aga paarikümnest sentimeetrist jääb isegi veidi suurematel emaslindudel vajaka. Tiibade siruulatus lennus kolme-, neljakümne sentimeetri vahele ning kaalu vähematel vaid poolsada grammi, suuremate isendite kaal vastalt kuni paarkümmend grammi rohkem.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Reproduksioonid Wikipediast

Vahtramahl

Tahtsin sel nädalal rääkida vahtramahlast, mis juba paljudes paikades üle Eesti jooksma hakkas. Paraku tuhises talv üle põhjataeva tagasi ja vahtramahla tila otsas on nüüd pikad purikad. Aga tõepoolest, vaher annab vahel mahla ka kesktalvel, vaja on vaid sooja päikesepaistet, mis vahtrapuule ütleb, et aeg on ärgata. Kaua enne teisi puid hakkab vahtramahl nirisema. On kummaline, et olen sellest magusast imejoogist varem kirjutanud vaid Tähekesse, vanematele inimestele aga mitte. Ja põhjus on lihtne, ega palju pole tast rääkidagi, rahva seas on teda küll isegi tuberkuloosi ravimina kasutatud, aga enamasti ei raatsitud suuri vanu õuepuid tikata. Tänapäeval öeldakse küll, et oksast saadav vahtramahl on isegi magusam.

Nelja Tartu Ülikooli zooloogi ettevõtmisel algatati elusloodust ja teadust populariseeriva sisuga blogi.

Lugeja saab blogi vahendusel sisuliselt otsekontakti nii linnu-, kala-, putuka- kui imetajate teadlasega. “Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider,” selgitavad blogijad ise oma vastutust teadusmaailma mõistmisele ja populariseerimisele kaasaaitamisel.

Zooloogid 2.0 blogi leiab aadressilt: LINK