Foto Arne Ader

Admiral

Admiral          Vanessa atalanta

Meie kevad on tänavu ajast „mahajääja“. Soojad ilmad Kesk-Euroopas ning liblikarändeks soodsad edelatuuled on toonud admiralid meie rannikuni, kus meri lihtsalt vastu tuli. Neid võib kohata nii metsaveertes, niitudel, avatud maastikul ning põldudel või aedades - kuhu rändur oma teekonnal sattuda võib.

Saabunud liblikad liiguvad veel üksikult sest paariline tuleb leida alles kohapealt.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaatamata külmavõitu maikuule on kohale jõudnud ka kõige hilisemad kevadised saabujad – eElurikkuse andmebaasist leiab vaatlusi hilistest saabujatest nagu peoleo,

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Lennuvõimeline kevadkaruslane hoiab puhkeasendis oma tiivad seljal, varjates nii oma erksavärvilist tagakeha

Kevadkaruslane         Phragmatobis fuliginosa

Kevadkaruslane, ilusa punase tagakeha ja musta karvase rindmikuga ööliblikas, on Eestis tavaline ning kohata võime teda aedades, niitudel, võsastikes ja ka rabadel.

Esimese põlvkonna kevadkaruslased lendavad mai teisel poolel ja juunis ning teise põlvkonna liblikaid võib kohata juuli teisel poolel ja augustis.

Pildiseeria Peep Käsper

Soo-loorkulli emaslind vaatab taevasse, hõigates isaslindu

Soo-loorkull        Circus pygargus

Hakkame, siis järjekorras pihta: usutavalt pesitseb meil kolmveerand tuhat paari soo-loorkulle. Taasiseseisvumise alul võis arvukuseks olla vaid sadakond pesitsevat paari.