SA Hiite Maja meeldetuletus

Kestab „Hiite kuvavõistlus 2016“, kuhu oodatakse fotosid hiitest, kui teistest looduslikest pühapaikadest.

Fotosid saab võistlusele saata kuni 31. oktoobrini võrgupaigas: LINK

Tänavu üheksandat korda toimuva rahvusvahelise võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot, lisaks jagatakse hulk eriauhindu.

Võitjaid autasustatakse 3. detsembril Tartus ERMi uue hoone konverentsisaalis.

Omniva annab teada

Mark sarjast „Eesti fauna“ anti käibele 25. augustil. Sellel on kujutatud kasetriibik.

Kogu viieteistkümne margise sarja on kujundanud Sándor Stern.

Kasetriibik (Sicista betulina) on väheldase hiire suurune hüpiklaste sugukonda kuuluv näriline. Tema iseloomulikud tunnused on must triip seljal ja kehast tunduvalt pikem saba.

Segatoiduline kasetriibik sööb taimede vilju ning seemneid, aga samuti putukaid ja röövikuid.

Kasetriibikud magavad septembrist kuni maikuuni talveund. Kevadel ärgates kaaluvad loomad vaid ligikaudu 8 grammi, kuid sügiseks varuvad rohke rasvavaru, kaaludes siis ligi 15 grammi.

Paljunetakse kord aastas, pesakonnas on enamasti neli kuni kuus poega.

Foto Uku Paal

Rasvatihase noorlind 

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 7. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 87 sh algajaid 55 ja edasijõudnuid 32. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 33 ja edasijõudnutest 10 osalejat. Õiged vastused koos selgitustega leiab 7. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi,marko.magi@ut.ee

Foto Arne Ader

Hoolimata sellest, et hulgakesi koos toituvatel lindudel on kergem ohtu silmata ja hoiatushüüd teele lasta, peavad ka nemad toiduotsingul läheneva ohu märkamiseks silmad-kõrvad lahti hoidma. Selline toimimisviis on omane paljudele hulgakesi koos toituvatele lindudele. Mis juhtub aga siis, kui hoiatushüüded ei jõua kohale? Näiteks mürarikkas keskkonnas, kus hoiatushüüdude efektiivsus on väike või ei kuule kaaslased hüüdeid sootuks. Tänapäeval on üha sagedasemad inimeste saatjad tehishelid, eriti linnades, kus liiklusmüra on mitu korda valjem looduslikust helitaustast. Ometi meeldib paljudele lindudele linnades pesitseda, talvitada, toituda – kas siis müra neile probleemiks ei olegi?