Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Puna-sügisöölane

Puna-sügisöölane          Agrochola helvola

Puna-sügisöölane on kogu Eestis levinud ning üsna tavaline. Liblikas lendab segametsades, parkides ka aedades augusti lõpust septembri lõpuni, pidades vastu ka esimestele öökülmadele.

Pildistas Olav Parkson

Noorlind võrkaial

Kägu     Cuculus canorus  

Peidulisi kägusid õnnestub kohata üpris harva, aga septembrikuus, sügisese rände ajal on kohtumised kõige tõenäolisemad. Inimeste lähedusse satuvad veel kogenematud tänavusuvised noorlinnud. Rännatakse üksikult oma „sisemist gps-i“ usaldades vaikselt Ida-Aafrika tavitusalade suunas.

Fotod Arne Ader

Valge kärbseseen

Valge kärbseseen              Amanita virosa

Roheline kärbseseen        Amanita phalloides

Nädalalõpu ilmad kutsuvad metsa sest seenesaagi võimalused on igati head. Paraku peame üle mõne aasta tutvustama meie metsade „kihvtisemaid“ tegelasi:

„Nunnu“ välimusega valget kärbseseent kasvab meie metsades palju. Surmavalt mürgist seent aetaks sagedamini segi söödavate kitsemamplite või šampinjonidega.

Valge- ja roheline kärbseseen ongi põhjustanud suure enamuse (hinnanguliselt kuni 90%) surmaga lõppenud seenemürgitustest.