Keskkonnaministeerium annab teada

Märgiga tunnustatakse loodushuvilisi noori, kes on aktiivselt kaasa löönud loodushoiualases tegevuses või pühendunud looduse uurimisele. Kandidaate saab esitada kuni 6. maini.

Noorte loodusesõprade esiletõstmisega soovib Keskkonnaministeerium innustada noori enam looduse ja seal toimuva üle mõtisklema ning looduses hoolivamalt käituma. Märke antakse tänavu välja juba viiendat korda, aastas antakse välja kuni 30 märki.

Märk antakse kuni 26-aastasele noorele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa loodusteemalise ürituse korraldamisele.

Veebikaamerapildi napsas Lussi, LK foorumist

Hiireviu     Buteo buteo

Täna õhtupoolikul munes emaslind Mari oma teise muna. Tuletame meelde, et eelmine muna muneti kolm päeva tagasi, 6. aprillil.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

Meenutuseks, et merikotkapaaril, Annal ja Ukul oli esimene muna pesas naistepäeval, teine 11.ning kolmas muna 14. märtsil. Haudumise aega rehkendatakse suurtel ning võimsatel lindudel 38 päeva, niisiis võiksime järgmise nädalala jooksul kooruvaid merikotkapoegi näha.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Kevad-udeselg          Achlya flavicornis

Kevad-udeselg on aprillikuus üks tavalisemaid ööliblikaid ja neid võib kohata kõikjal Eestis.

Külmal kevadööl tiibu väristades kütab liblikas oma kehatemperatuuri üles, suutes lennata isegi 0 ⁰C juures.

Tänu oma heale peitumisoskusele märkame neid päeval harva - näiteks mõne öise valgusallika läheduses magamas. Magav ööliblikas peidab kollakasoranshid tundlad tiibade serva alla, ärkvel olles aga hoiab neid laiali. Tiibade siruulatus 35 kuni 40 mm.

Video salvestas Ahto Täpsi

Lund on veel lisaks Alutagusele ka Haanjas. Aga viimaste päevade kevadsoe on Nigulas pannud õitsema ülased, Kagu-Eestis õitsevad pajud nii et mesilased käivad korjel ja laulab väike-lehelind, millal kõik see põhjarannikule jõuab, aga kuna meri oli jäävaba ei tohiks ajavahe väga suureks käriseda.

Harilik sarapuu       Corylus avellana

Sarapuud on enamalt jaolt alusmetsas ja metsaveertes kasvavad põõsad, aga võivad sirguda viie meetri kõrguseks, vahel enamgi. Püstiselt kasvaval sarapuul on suur tüvede arv, mida katab sile ning hallikas koor.