Foto Arne Ader

Tähnikvesilikud

Tähnikvesilik        Triturus vulgaris

Aprillipäike toob sabakonnalised oma talvituspaikadest välja ning rännak kudemisveekogusse saab alguse. Sobivad madalad ja soojaveelised tiigid, järvesopid, ojad või kraavid. Suve esimese poole veedavadki tähnikvesilikud veekogudes. Talvituti kambakesti koos: lehehunnikutes, samblavaibas, kõdukändudes, kasvõi mutikäigus ... aga juhtub, et ka keldrites.

Foto Arne Ader

Siil

Harilik siil        Erinaceus europaeus

„Okaskeradele“ on talv koos uinakuga otsakorrale saanud. Varakevad ei paku putuktoidulistele rikkalikku toidulauda sest külmadel öödel võib vahel saagi tabamine võimatuks osutuda, aga õhtuhämarast alates siilid just ringi liiguvad.

Foto Arne Ader

Kalakajakad mängivad

Lindude paaritumine on küllalt keeruline toiming ja võib üpris tihti ka ebaõnnestuda.

Põhjuseid võib olla erinevaid sest linnud peavad üksteise soove lugema „silmadest“ või aimama käitumisest. Nii võib tekkida sugupoolte vahelist mittemõistmist ning mõningatel juhtudel võib paarilise käitumisest häiritud emaslind muutuda isegi agressiivseks. Mõnedel liikidel püüab isaslind saavutada nõusolekut paaritumiseks kingituste toomisega, aga nagu me kõik oleme märganud, linnud ei puuduta üksteist enne „lembehetki“, mis võib teadlaste seisukohtadest lähtuvalt olla põhjuseks, miks nad peavad  paarituma ühe muna viljastamiseks mitmeid kordi.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Hallhüljeste elu „tähtsaim aeg“ hakkab tasapisi ümber saama. Veebruarkuus nägijatena ilmavalgust näinud kümne kuni kaheteist kilosed hülgepojad teevad juba meres oma esimesi avastamisi, seda täiesti iseseisvalt, ilma emaslooma abita. Hülgemammad toitsid oma poegi alla paarikümne päeva, laktatsiooniperioodi kestel arenes välja ka noorte hüljeste immuunsüsteem ning nende kehakaal imetamise lõpul oli üle neljakümne kilo.

Pl@ntnetti testis oma piltidega Kaido Einama Arvutimaailmast

Meil on muusika-äpid, mis tunnevad mängivat muusikat kuulates ära selle esitaja ning loo. Meil on ka fotode organiseerimise tarkvarad, mis tuvastavad piltidelt nägusid ja ütlevad, kes on pildil. Meil pole veel korralikke loodushäälte, seente, loomade ja taimede määrajaid. Või kas ikka pole? Tegelikult on küll. Ja enam pole 1. aprill. Pl@ntNet tunneb pildilt ära taime kas õie, lehe, varte või vilja järgi.

Tegemist on Prantsusmaal loodud taimemäärajaga, mis peaks Lääne-Euroopa floorat tundma. Kuid selgub, et ka Eesti taimestik pole tehisintellektile võõras.