Keskkonnaagentuur annab teada

Pildistas Silja Taning

Mudakonn

Teadmaks, kuidas Eesti loodusel läheb, kogub Keskkonnaagentuur igal aastal andmeid paljude taime- ja loomaliikide kohta. Andmete kogumisel on abiks nii liigieksperdid kui teadlased ning aasta-aastalt muutub järjest tähtsamaks vabatahtlike osalus seiretöödel.  

Illustreeriv materjal LK-team

Eilne augustiöö

Äike on võimas vaatepilt, aga ohtlik on just välk.

Milline on äikesepilve kooslus?

Äikesepilve alumine osa on elektriliselt negatiivse laenguga koosnedes vihmapiiskadest. Kõrge äikesepilve ülaosas leidub jääkristalle ja need on positiivse elektrilise laenguga. Seega tekib välk erinevate elektriliste lahenduste vahel: kas pilve see, pilve ja õhu või pilve ning maapinna vahel, aga samuti äikesepilvede vahel. Äikest saadavad nii välk, kui müristamine, tihti kaasnevad tormituuled ja paduvihm, harvemini rahe, vesipüks või tromb.  

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Maria Rätsep

Süstjas võtmehein         Botrychium lanceolatum

Keskkonnaameti töötajad avastasid juuli alguses Eestis väljasurnuks peetud süstja võtmeheina tugeva asurkonna. Vähemalt sajaisendiline kasvukoht leiti Alutaguse rahvuspargi Muraka raba serva põlismetsast.

Eesti liigikaitse hetkeseis: iga viies liik vajab kaitset

Osale konverentsil otseülekande kaudu: https://www.youtube.com/watch?v=Ba3FCSYII1w

25. august 2022

09.30–10.00 Saabumine, hommikukohv

Sessioon „Andmed ja liikide seisundi hindamine“
Kõnejuht: Tiiu Kull, Eesti Maaülikool

10.00–10.20 Keskkonnaproovidest pärineva DNA mõju Eesti liikide seisundi hindamisele
Urmas Kõljalg, Tartu Ülikool 

10.20–10.40 Loodusteaduslike kogude võimalused elurikkuse uurimises ja kaitses
Lennart Lennuk, Eesti Loodusmuuseum