Keskkonnaameti meeldetuletus

Pildistas Mai Kala

Prügi lõkkes

Keskkonnaamet tuletab kõikidele volbritule tegijatele meelde, et lõkkes tohib põletada ainult kuiva puitu ja oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.

Igal aastal jõuab Keskkonnaametini teateid lõketest, kus põletatakse materjale, mis on kahjulikud nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Näiteks alles eelmisel nädalal saime teada, et Jõgevamaal põletati lõkkes vanu rehve. Seepärast on just kevadel, aiatööde ja grillihooaja alguses, hea meelde tuletada soovitused õues tule tegemiseks.

Hea on pidada meeles põhireeglit: õige on panna oma volbrilõkkesse vaid puhast puitu ja paberit.

Pildistas LK-team

Lepiklilled

Harilik lepiklill       Chrysosplenium alternifolium

Lepiklilled eelistavad märjemaid kasvukohti: märgatavad on lepiklillede kogumid põllupeenardel, märgades lodumetsades või veekogude kaldaaladel.

Värvuselt hele-kollakasroheliste õite ja samas toonis lehtedega lepiklilled on õitsedes omapärase väljanägemisega.

Ümber õisiku moodustavad lehed kena krae, mis omakorda taime täksiliste servadega ja lihavatele kõrglehtedele toetuvad.

Lepiklille mingi teise taimega segi ajada on mõeldamatu.

Keskkonnaameti soovitus

Karulaugu lehed aprillis

Kaitsealuse karulaugu lehti võib mõistlikus koguses oma tarbeks looduslikest kasvukohtadest korjata. Osta ja müüa tohib vaid aiast või kasvandusest pärinevaid karulaugutaimi ja -lehti.

„Karulauk on III kategooria kaitsealune liik, mida ei leidu loodses kõikjal Eestis, kuid paremates kasvukohtades võib olla hästi levinud. Mõistlikus koguses taimelehtede noppimine heale kasvukohale liiga ei tee ja seda võib teha,“ seletas Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Et karulaugu kasvukoht säiliks, tuleb aga hoiduda ühelt taimelt liiga paljude lehtede ära korjamisest ning taimede tallamisest. Kohas, kus on näha vaid üksikud karuaugulehed, võiks jätta kaitsealuse taime puutumata.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Sissetungija oli võõras emaslind ja Janika kaitses pesa

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Ei ole rahu tava all.

Miks pesitsusajal selliseid sündmuseid juhtub?

Must-toonekurgede pesitsevaid paare Eestis võib olla poolesaja ringis (osad on lihtsalt leidmata). Asurkond ei ole tugev ja linnud saavad hukka ka rändel ning pesitsusaladel. Tagasi saabunud must-toonekured ei leia omale partnerit nagu me oleme ka veebikaamera vahendusel näinud.

Illustratiivne foto Arne Ader

Linavästrik ( www.loodusemees.ee )

Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistluse kolmanda vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. aprilli südaööni. Määramisvõistluse kuuenda hooaja kolmanda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja kümnevoorulise linnumääramise võistluse info leiab määramisvõistluse lehelt: https://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2022