Video salvestas LK team

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajate ränne sai alguse juba enne Vabariigi aastapäeva, aga viimase nädala ilmad pidurdasid linnurännet: hooti sadas lund ja ööd on suisa külmad, aga kiivitajaid on meile alati varakult saabunud ja vahel ilmaolude halvenedes ka lõuna poole tagasi lennanud.

Rändureid märkame nii rannaniitudel, kui jõeluhtadel. Põldudel otsitakse toidupoolist veelompide ümbrusest kus maapind sulanud ehk suurem lootus midagi söögiks leida.

Video salvestas Kotkaklubi

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Kassikakk       Bubo bubo

Viimane nädal on olnud nagu lõokesetalv, vahelduvate lumesadudega ja külm.

Veebikaamera ees käivad kakud harva, aga õhtusel ajal on neid vähemasti lähikonnas kuulda. Videos näeme isaslindu pesaalusele saabumas ja kuulda on emaslinnu vastuhuikamisi.

Meil jääb ainult loota, et emaslind ei vali pesitsemiseks mõnda mäenõlval kasvava kuuse alust hoopis turvalisema pesaaluse asemel…

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Joonistas Piret Räni

Kirjutasid Liis Keerberg ja Peep Veedla

MÄNSAK

Valgete tähnide ja pruunikasmusta sulestikuga mänsak meenutab välimuselt hiiglaslikku kuldnokka, olles enam-vähem ühte mõõtu pasknääriga. Meie vareslastest on mänsak vast kõige vähem tuntud, sest erinevalt teistest vareslastest on tema läbi ja lõhki metsalind. Väljaspool metsa võib mänsakut kohata vaid rändel.

Mänsaku elupaikadeks on mitmesugused vanemad kuusikud ja kuuse-segametsad. Kuigi liik on levinud üle Eesti, leidub teda tihedamalt siiski läänesaartel. Eriti meelsasti pesitseb mänsak seal, kus kasvab ka sarapuu. Miks?

Koostas Marek Vahula

Rändrahnude fotod Arne Ader

Rabakivi ehk rabakivigraniit, foto VikipeediA

Suurimad magmakivimite kehad

Märjamaa rabakivi massiiv (u 775 km2) koos väiksema (90 km2) Kloostri massiiviga moodustab Eesti suurima rabakivimassiivi (865 m2).

Saaremaa lääneosas ja sealt läände ning lõunasse jääva u 5000 km2 suurusel alal levib kristalses aluskorras hiiglaslik (u 50 000 km2) Riia rabakivimassiiv.

Magmakivimid on eestlastele suhteliselt vähetuntud ja nende seast suurimad samuti. Siinne rekordijutt aitab nendega pisutki tuttavamaks saada.

Eesti suurimad rändrahnud: