EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Naaskelnokk ( www.loodusemees.ee )
 

Märtsikuu viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval selgus selle kevade kõige linnurikkam linn, milleks on Haapsalu. Linnuvaatlejad märkasid seal 70 linnuliiki.

Seekordsel linnade linnuvaatlusel osales 75 linnuhuvilist, kes vaatlesid linde 23 linnas ning said kirja ühtekokku 111 linnuliiki. Kõige linnurikkama linna tiitli pälvis Haapsalu, kus registreeriti 70 linnuliiki. Liigirohkuselt järgnes Tallinn 61 liigiga.

Karu jäljerea salvestas ja kirjutas Ahto Täpsi, www.natourest.ee

Karu jäljerida

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Kalendrikevad on kätte jõudnud ja ehkki saartel ja läänepoolsetes maakondades lumi suuresti läinud, on kirde pool Eestis lumi metsa all põlvini.  

Nii ongi jõudnud kätte aeg, kus metsaotid hakkavad ennast talipesadest välja upitama. Kas on päike turja kuumaks kütnud või niriseb vesi varba vahele sest kevad ja kellakeeramine tulevad vääramatult…    

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Joonistas Piret Räni

Tekst Peep Veedla ja Liis Keerberg

Pesitsusrahu linnukool: ronk ehk kaaren

Ronk paneb küünlapäeval oma pessa esimese "palgi", teadis vanarahvas. Ja teadis üpris täpselt, sest kuigi ronk ei tea küünlapäevast tuhkagi, hakkab ta ometi just veebruaris pesaehitusega pihta. Olgu see siis olemasoleva renoveerimine või suisa uue ehitamine nurgakivist alates.

Süsimusta sulestikuga ronk võib esmapilgul sarnaneda teise varakevadise pesitsejaga – künnivaresega. Mõlemaid võib kohata toitumas põldudel, kuid ronk on oluliselt suurem ja tema nokk on must, mitte heleda tüvikuga nagu künnivaresel. Ka pesitseb ronk üksikute paaridena tavaliselt metsas, künnivares aga kolooniates ja inimasustuse lähedal. Ronk on paigalind ja eriti suuri rändeliikumisi ette ei võta.

Krista Kallavus, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Markus Sein

Ilmunud raamatu esitlus

Mõned aastad tagasi vaatasid mitmed Läänemaa perenaised oma kapid-sahtlid üle, leidmaks kõikvõimalikke rahvarõivaosasid. Olgu selleks siis kinda- või vöökiri, särgitikand või seelikutriibu riba, rääkimata säilinud riidekomplektidest. LEADERi projekti käigus koguti Kodukant Läänemaa eestvedamisel nii kohalike kui ka muuseumite materjalid kokku. Projektijuht Larissa Mandel  koostas kaasautorite abil raamatu „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses“.