Talvikeste salgad
Talvike Emberiza citrinella
Külamaastike linnud, kes linnadesse ei tiku, tegutsevad salkades. Meil pesitsenud talvikeste enamus rändas novembriks lõuna poole nii, et talvel toimetavad meil põhja pool pesitsenud talvikesed.
Talvike Emberiza citrinella
Külamaastike linnud, kes linnadesse ei tiku, tegutsevad salkades. Meil pesitsenud talvikeste enamus rändas novembriks lõuna poole nii, et talvel toimetavad meil põhja pool pesitsenud talvikesed.
Tekst: Laura Kiiroja
Kasvatada last, kes hunti hirmutavaks ja kurjaks ei pea, on vanematele keeruline ülesanne. Tundub, et igas Disney multikas (“Lumekuningannast” “Kaunitari ja koletiseni”) ning igas muinasjutus (“Punamütsikesest” “Kolme põrsakeseni”) on hunt peamine ohuallikas, kes mitte ainult pole koletu kuri, vaid tal on ka kange isu just nende kõige paremate tegelaste järele. Õpetada lapsele, et hunt ei ole tegelikult halb, on justkui tuuleveskitega võitlemine.
EOÜ kutsub osalema
Talvine aialinnuvaatlus toimub tänavu 28.-30. jaanuaril olles Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Möödunud aastal osales 2050 vaatluskohas kokku 3055 inimest, kes vaatlesid ligi 71 500 lindu 69 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 35 lindu, kõige arvukam ja sagedasem lind oli rasvatihane.
Osa võtma on oodatud igas vanuses huvilised üle Eesti.
Talvise aialinnuvaatluse juhendi ja vaatlusankeedi leiate veebilehelt: www.eoy.ee/talv
Aasta mullaks 2022 valiti Eesti Mullateaduse Seltsi poolt tehismuld , tunnuslausega "masinaga muudetud maa.
Tehismullad on väga tugeva inimmõjuga mullad, kus loodusliku mulla ülemine osa on osaliselt hävitatud või eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või koosneb looduslikust või looduses mitteesinevast puistangumaterjalist.
Tehislikkus tähendab inimtegevuse tugevat ümberkujundavat mõju mulla väljanägemisele ja arengule. Mullateke, mis on lahutamatult seotud taimedega ja muu elustikuga, on ka neil aladel looduslik protsess.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Illustreeriva materjal veebikaamerastest
Metsnugis
Rekord nr. 384 Küttimisrekordid - metsnugis
Metsnugis Martes martes
Kõige rohkem metsnugiseid kütiti 2013. aastal, kokku 3830 isendit.
Näiteks: 2003. aastal kütiti 2201 metsnugist.
1993. aastal loendati neid 6100 ja kütiti 1250.
1964. aastal loendati 3949 isendit ja kütiti 1043.
1962. aastal loendati 3600 ja kütiti 552.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.