Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Hundifilmid lastele

Avapilt
Sisu

Tekst: Laura Kiiroja

 

Kasvatada last, kes hunti hirmutavaks ja kurjaks ei pea, on vanematele keeruline ülesanne. Tundub, et igas Disney multikas (“Lumekuningannast” “Kaunitari ja koletiseni”) ning igas muinasjutus (“Punamütsikesest” “Kolme põrsakeseni”) on hunt peamine ohuallikas, kes mitte ainult pole koletu kuri, vaid tal on ka kange isu just nende kõige paremate tegelaste järele. Õpetada lapsele, et hunt ei ole tegelikult halb, on justkui tuuleveskitega võitlemine.

 

EELTEADE: talvine aialinnuvaatlus toimub 28.-30. jaanuaril

EOÜ kutsub osalema

Talvine aialinnuvaatlus toimub tänavu 28.-30. jaanuaril olles Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Möödunud aastal osales 2050 vaatluskohas kokku 3055 inimest, kes vaatlesid ligi 71 500 lindu 69 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 35 lindu, kõige arvukam ja sagedasem lind oli rasvatihane.

Osa võtma on oodatud igas vanuses huvilised üle Eesti.

Talvise aialinnuvaatluse juhendi ja vaatlusankeedi leiate veebilehelt: www.eoy.ee/talv

Aasta mullaks valitud tehismullast

Eesti Maaülkool annab teada

Foto Arne Ader

Künnivares haljasalal

Künnivares haljasalal ( www.loodusemees.ee )

Aasta mullaks 2022 valiti Eesti Mullateaduse Seltsi poolt tehismuld , tunnuslausega "masinaga muudetud maa.

Tehismullad on väga tugeva inimmõjuga mullad, kus loodusliku mulla ülemine osa on osaliselt hävitatud või eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või koosneb looduslikust või looduses mitteesinevast puistangumaterjalist.

Tehislikkus tähendab inimtegevuse tugevat ümberkujundavat mõju mulla väljanägemisele ja arengule. Mullateke, mis on lahutamatult seotud taimedega ja muu elustikuga, on ka neil aladel looduslik protsess.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXXXI osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreeriva materjal veebikaamerastest

Metsnugis

Rekord nr. 384        Küttimisrekordid - metsnugis

 

Metsnugis        Martes martes

 

Kõige rohkem metsnugiseid kütiti 2013. aastal, kokku 3830 isendit.

Näiteks: 2003. aastal kütiti 2201 metsnugist.

              1993. aastal loendati neid 6100 ja kütiti 1250.

              1964. aastal loendati 3949 isendit ja kütiti 1043.

              1962. aastal loendati 3600 ja kütiti 552.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.