Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Kuldid luusivad jälle üksikult ringi

 Pildistas LK-team

Foto Arne Ader

Üksiku kuldi jälg

Üksiku kuldi jälg

Üksiku kuldi jälg

 

Metssiga      Sus scrofa

 

Meie metssead elutsevad oma levila põhjapiiril ja tänavune talv on neile raske: külmunud maapind ja lumikate teevad toidu kättesaamise raskeks ning jahimeestel on söödaplatsidel keelatud loomade rikkalik toitmine, mida saime aastate eest seakaamera kaudu jälgida.

Aasta orhidee on balti sõrmkäpp

Eesti orhideekaitse klubi, www.orhidee.ee

Foto Arne Ader

 

Balti sõrmkäpp

Balti sõrmkäpp ( www.loodusemees.ee )

 

Balti sõrmkäpp          Dactylorhiza baltica

 

See on esimene kord, kui selle tiitli saab sõrmkäpa perekonna liige. Eesti flooras on esindatud 11 sõrmkäpa liiki ja alamliiki, millega ta on meie kõige arvukam orhideeperekond.

Balti sõrmkäpa peamisteks kasvukohtadeks on niisked ja soised niidud, ranna- ja luhaniidud, soostunud heinamaad, madalsooservad, allikasood, veekogude kaldad.

Aasta seen on kõrreliste-tõlvtõvik

Foto Tõnu Ploompuu

Kõrreliste tõlvtõbi nurmika kõrrel

Kõrreliste-tõlvtõvik       Epichloë typhina

 

Eesti Loodusuurijate Seltsi juures tegutseva Eesti Mükoloogiaühingu aastakoosolekul möödunud aasta detsembris valiti järgmise aasta seeneks kõrreliste-tõlvtõvik  – ilus suur hästi äratuntav tavaline mikroseen kõrreliste sugukonda kuuluvatel taimedel.

Talilinnukaamera - suur-kirjurähn

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole.

 

Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

 

Suur-kirjurähni tunneb kergesti ära ka häälitsuse järgi. Tema kõige tavalisem häälitsus on lühike „kik“, kevade poole võib järjest sagedamini kuulda ka trummeldamist, mis on lühem ja kiirem kui teistel Eestis elavatel rähnidel – kuni 10 lööki umbes poole sekundi jooksul.

Suur-kirjurähni häälitsused: LINK

Aasta linnu tiitlit kannab tänavu metskurvits

EOÜ annab teada

Metskurvits

 

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

 

Metskurvits, nagu ütleb ka tema nimi, on metsas elav kurvitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seetõttu temast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumilende tehes.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.