Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Siidisabade rändest

Fotod Arne Ader

Siidisabad pihlapuul

Siidisabad pihlapuul ( www.loodusemees.ee )

 

Siidisaba         Bombycilla garrulus

 

Läbirändavaid siidisabade salkasid on märgatud juba oktoobri algusest saadik. Sügistorm muutis lehtpuud läbipaistvamaks - seega väljapaistvamaks neil peatuvad ja toituvad linnud. Põhiränne algab siidisabadel novembri alul ja siis kohtame tegutsejaid nii maapiirkondades, kui suuremates linnades, aga kõik oleneb toidulauast ehk marjade hulgast puudel.

Siidisabade läbiränne kestab veel novembris-detsembris ja talvitujaid võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande isendi ringis.

Harilikust jugapuust

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Jugapuu

Jugapuu ( www.loodusemeees.ee )

 

Harilik jugapuu        Taxus baccata

 

Looduses võime kasvamas kohata harilikku jugapuud meie saartel, Hiiumaal ja Saaremaal, aga samuti mandri loodeosa soostunud kuuse enamusega metsades ja teadaolevalt ka Lõuna-Eestis. Jugapuud kasvavad looduses enamalt jaolt põõsana, harvemini puuna.

Tumeroheliste veidi lamedate, pehmete okastega pikkusega kuni kolm sentimeetrit, mis pealtpoolt läigivad ja nende altpool on veidi heledam. Harilik jugapuu on üleni mürgine puu. Eriti mürgised on nii okkad puus, kui marikäbide seemned.

Hunditeadlikkuse nädal Ameerikas

Avapilt
Sisu

Oktoobri kolmas nädal on Ameerikas Wolf Awareness Week ehk hunditeadlikkuse nädal. Iseenesest tähistasime ka meie Eestis seda vägevalt - seoses hundimündi käibele laskmisega sai võsavillem möödunud nädalal palju tähelepanu. Miks mitte aga jagada ameerika hunditeadlikkuse nädala lõppeks mõnda sealset infokildu, mis ka meile kasulik teadmine võiks olla.

 

Paljud kipuvad arvama, et hundid on toredad nii kaua, kuni nad püsivad sügaval metsas, kaugel-kaugel inimasutustest. Niipea, kui neid aga kusagil majade või teede läheduses näha, on hundipaanika kärme üles kerkima. Kiputakse järeldama, et inimasustuste läheduses viibivatel võsavillemitel puudub inimhirm. Tegelikult pole huntide ega teiste metsloomade inimasustuste läheduses viibimine tänapäeva kontekstis sugugi ebanormaalne nähtus.

 

Eesti Looduse fotovõistluse tähtajani jääb nädal

 MTÜ Loodusajakiri tuletab meelde

Foto Remo Savisaar

Eesti Looduse 2020. a. fotovõistluse võidutöö ühe jalaga liivatüllist

Veel nädal aega ehk oktoobri lõpuni saab esitada oma loodusfotosid ajakirja Eesti Loodus 22. fotovõistlusele.

Pilte hinnatakse eraldi noorte ja üldkategoorias, jagatakse ka hulk eriauhindu. Võistluse tulemused tehakse teatavaks detsembri alul.

Võistluse tingimused, toetajad, piltide üleslaadimine jm leiate veebilehelt: LINK

Parvlevad kuldnokad! Miks nad seda teevad?

EOÜ – aasta lind 2021

Foto Arne Ader

Kuldnokkade rändeparv. Kasari luht, Matsalu

Kuldnokkade rändeparv. Kasari luht, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Õhtutaevas keerlev kuldnokaparv naelutab pilgu taevasse – see parv on kui suur elusorganism, mis samaaegselt püsib ühes kohas ja muudab pidevalt kuju. Ingliskeeles on parvlemise kohta kasutusel eritermin murmuration, mis tuleneb lindude tiivalöökide plaginast-sahinast. Eestis selliseid parvi siiski kuigi sageli ei näe, pigem kohtab meil suuri kuldnokaparvi, kes liiguvad punktist A punkti B, kuid kuldnoka talvitamisaladel Kesk-Euroopas ja Ühendkuningriigis võib sageli näha korraga lendlemas sadu tuhandeid, harva ka miljoneid linde. Parvlemine ei ole aga omane ainult lindudele, seda teevad ka paljud kalad, putukad ja imetajad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.