Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Sügisretk loodava Sõrve looduskaitseala toetuseks

Looduse omnibuss annab teada

Pühapäev 24.oktoober 2021

Pühapäeval 24. oktoobril ilm rahuneb, sajud lõppevad ja pühapäev paistab Sõrves päike. On põlislooduse päev ja teeme retke loodava Sõrve looduskaitseala maastikele ning sellele järgnevale looduse pärastlõunale Muraste Looduskooli õuele. Tallinna lähistele Harku ja Saue valda moodustataval Sõrve looduskaitsealal on palju väärtusi.

Siin leidub Põhja-Eestile iseloomulikke looalasid, metsi ja niite, mis on unikaalsed terves Euroopas, rabakooslusi (neist suurim Muraste raba), lamminiite Vääna jõe kallastel, vanu palu- ja nõmmemännikuid ning soo- ja laanemetsi.

Jõgedel on alanud lõhilaste kuderahu

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Marko Soom

Kudemisaegsete püügipiirangute alguse ja lõpuajad suurematel lõhejõgedel

Kudemisaegsete püügipiirangute alguse ja lõpuajad suurematel lõhejõgedel

Jõgedes on küll veetase jätkuvalt madalavõitu, aga kihk sugu jätkamiseks oma sünnijõkke rännata on pannud paljud siirdekalad liikuma. Nii lõhedel, meriforellidel kui jõeforellidel on käes kudemisaeg.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXX osa

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pedja jõe luht Altmetsal

Pedja jõe luht Altmetsal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 353    Kõrgeim harilik jalakas

 

Harilik jalakas       Ulmus glabra

 

Vähenenud arvukusega harilik jalakas on tiheda ja laia silindrilise võraga kodumaine puu, kes pürgib meelsasti kõrgustesse. Kasvukoha mullastikuks sobivad viljakad liivsavi mullad.

31,8 meetrine harilik jalakas kasvab Viljandimaal Pärstis Heimtali ürgorus. Puud mõõtis T.Aja 2000. aastal.

Tiirutaja sügisnumbris on juttu lindude iseloomuomadustest ja nende uurimisest

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris on juttu, kuidas ja milliseid lindude iseloomuomadusi uurivad käitumisökoloogid.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Kaarin Hein kirjutab, kuidas käitumisökoloogid uurivad lindude käitumist iseloomustavaid tunnuseid ja millised on enim uuritud tunnused. Autor toob välja ka mõned põnevamad leiud sellest vallast.

Andres Kalamees, kes oli Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuse esimees aastatel 2003–2018, teeb tagasivaate ühingu töödele ja tegemistele käesoleva sajandi alguses.

Rubriigist "Linnuhuviliste lood" saab lugeda jutuajamist Jaanus Eltsiga, kes oli ühingu tegevdirektor 1990. aastatel.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.