Suitsupääsuke Hirundo rustica
Tumesinise läikiva seljasulestikuga, kreemika alapoole ja pika harkis sabaga maru osavad ning kiired lennumeistrid. Nokapealne ja kurgualune punakaspruunid tumesinisel pea ning pugusulestikul.
Isaslindude välimised sabasuled on emaslindude omadest märgatavalt pikemad (vaata Arne ülemiselt fotolt).
EOÜ teavitab jaanitulelisi
Jaanilaupäeva ja võidupüha tähistatakse traditsiooniliselt lõkke tegemisega. Enne tule süütamist palun veendu, et valmis seatud oksahunnikusse pole mõni lind või loom oma pesa teinud.
Ornitoloogiaühing palub pidulistel enne tule süütamist veenduda, et lõkke jaoks valmis pandud oksa- või risuhunnikusse pole keegi oma pesa teinud. Vaata tähelepanelikult, kas näed lõkkematerjalis pesa, märkad oksahunnikus linde askeldamas või kuuled linnupoegi või vanalinde häälitsemas. Kui miski viitab sellele, et mõni lind või muu loom on sinna pesa teinud või tegutseb seal, siis jäta tuli süütamata.
Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist
Õhtune aeg muudab elu kurepesas toimekamaks
Must-toonekurg Ciconia nigra
Tänaseks on kaks vanemat kurepoega saanud nädalasteks. Suuruse vahe paistab silma vanemate ja ainult päev hiljem ja 17. juunil koorunud kurepoegadel.
Kas olete vahel kuulnud selliseid väiteid, nagu “Milleks see hambapesu?! Hundid ja karud küll hambaid ei pese, aga vaata, kui vägevad kihvad neil on!” Siin on tõestus, miks see pole eriti tugev argument. Hammaste mittepesemine läheb metsloomadele kalliks maksma - sageli maksavad nad selle eest eluga. Saakloomade karv ning suvised rohulibled toimivad küll mingil määral hambaniidina, kuid ega see piisav ei ole.
Mitteinimtekkelistest põhjustest on liigisisese kiskluse kõrval suurimaks ohuks hundi elule nälg. Nälja põhjuseks on nii saakloomade jahtimise keerukus kui hundi vigastused, mis tal jahtida takistavad. Suureks faktoriks on ka hammaste tervis. Hambad ja tugev lõuasurve on ju õieti hundi ainsad relvad - neil ei ole küüniseid, millega saakloomi murda. Hambad saavad huntidel elu jooksul kõvasti vatti!
Händkakk ehk uraali kakk Strix uralensis
Händkakud on muutunud meie looduses saanud arvukaimaks kakuliigiks. Levima hakkas liik peale „kullisõda“, umbes kolmveerandi sajandi eest. Eesti mandriosas pesitseb händkakke üle pooleteise tuhaande paari, aga suursaartel pole händkakkude pesitsemist seni veel täheldatud.
Pesitsemiseks eelistatakse vanemaid kuuse enamusega metsi, kus nii puuõõnsusi, kui tüvelt murdunud puid.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
