Tume-hallavaksiku isasliblikas

Tume-hallavaksik        Epirrita dilutata

Hallavaksikuid on Eestis kolm liiki ning kõik nad on tiivakirja ja värvuse poolest äärmiselt sarnased.

Tume-hallavaksik on levinud kogu Eestis, kuid tavalisem siiski lääne pool. Kohati on teda seal isegi massiliselt. Liblikaid kohtab rohkem tammikutes ja puisniitudel septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani.

1.–2. oktoober on traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2016, kus igal aastal osaleb ka Eesti.

Ettevõtmisega pööratakse tähelepanu lindude sügisrändele ja meid ümbritsevale linnurikkusele. Kuna

meil on just praegu käimas väga aktiivne lindude ränne, on oodata huvitavaid linnuelamusi.

Osalemiseks tuleb neil päevil vaid enda ümber lahtiste silmadega ringi vaadata. Näiteks jälgida, kes koduaias

tegutsevad, minna lühemale või pikemale linnuretkele või osaleda juhendajaga linnuvaatlusel.

Hiid-lehtervahelik  Kütiorus

Hiid-lehtervahelik            Leucopaxillus giganteus

Siis sellised „hiiglased“, pea poolemeetrise läbimõõduga.

Eestis on neid leitud pea igal aastal, kuid pole nad kusagil arvukad.

Kahkjasvalge seenekübar veidi lehtri kujuline, servad lainelised ja eoslehedki seenekübara värvi. Seenejala kõrgus oleneb muidugi seene suurusest nagu ka läbimõõt, aga võib küündida kümne sentimeetrini.

Autor Kalle Kroon annab raamatus ülevaate meie jõgede kaunitarist – jõeforellist, tema püügist ja veekogude majandamisest läbi aegade kuni tänapäevani. Vaatluse alla on võetud nii kalasportlikud püügimeetodid kui forellijõgede majandamisvormid meil ja mujal. Kuna jõeforell on üks tähtsamaid spordikalu, moodustab selle kala püük, majandamine ning kaitse kalaspordi alussamba. 

Raamat tugineb suures osas varem avaldamata materjalidele, muuhulgas Järva kalastajate klubi arhiivile. Ühtlasi kirjeldatakse Eesti forellijõgede olukorda tänapäeval ning antakse nõu, mida saaks ära teha olukorra parandamiseks. Vältimaks umbmäärasust, on raamat varustatud viiteaparatuuriga.

Suuremates raamatupoodides saadaval.