Ilmus EOÜ teabeleht Tiirutaja

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja värskest numbrist saab lugeda aasta linnust kuldnokast ja tänavu sajandat aastapäeva tähistava ühingu taassünnist 1990. aastatel.

Aasta linnust kuldnokast kirjutavad nii Margus Ots artiklis "Aasta lind on kevadekuulutaja kuldnokk" kui ka Markko Gerassimov, kes tutvustab noortenurgas oma uurimistööd "Veebikaameraga pesakast kuldnokkade pesitsuse uurimiseks".

Raivo Mänd, kes oli ornitoloogiaühingu juhatuse esimees aastail 1991–1994, meenutab ühingu taassünniga seotud väljakutseid ja olulisemaid seiku.

Rubriigis "Linnuhuviliste lood" saab lugeda intervjuud palju tunnustust pälvinud ornitoloogiaühingu liikme ja Eesti linnunimetuste komisjoni sekretäri Eerik Leibakuga.

Fotod Arne Ader

28. märtsil tähistati rahvakalendri järgi urbepäeva. Pühapäeval lõpeb pikk paastuaeg ülestõusmispühadega ja alati on varakevadiste pühade aegu toodud vaasi pajuurbi.

Kahevärvine paju ( www.loodusemees.ee )

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Tiit Hunt ja Arne Ader 

Emakala

Rekord nr. 276       Ainus poegiv kala

Emakala ehk kiviluts           Zoarces viviparus

Emakala on Eesti vetes ainus elussünnitaja (vivipaarne) ja tema maimud sünnivad ca. 4 cm pikkustena.

Emakaladest veidi rohkem: LINK

Pildistas Ann Aotäht Sarv

Alguseks joonistasin aprilli ja siis oligi „kirju suve“ kuulutaja platsis

Üheks tuntuimaks „kirju suve“ ennustajaks on meil olnud koerliblikas. Teda võib leida kõikjal Eestis. Pikki aastaid võis kohatud musta-oranži-kollasekirjut liblikat pea eksimatult koerliblikaks nimetada.

Täna tuleb kevadel kohatud kirju liblikat aga täpsemalt uurida…

Urmas Tartes. Koerliblikas ja valgetähn-pajuliblikas: LINK

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Punarind       Erithacus rubecula

Punarindu kuuleme laulmas nii maal, kui linnas, lisaks on tegu arvukuselt kolmanda linnuliigiga ehk umbes miljoni haudepaariga kohe metsvindi ja salu-lehelinnu järel. Toimetab sageli maapinnal, kus toitub kõikvõimalikest putukatest ja pesagi rajab maapinnale, puujuurte vahele või näiteks kuuse alumiste tihedate okste varju.