Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Stepikotkaste (Aquila nipalensis) arvukus on alates 1997. aastast olnud tugevas languses ning alates 2015. aastast kuulub liik Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku eriti ohustatud (Endangered – EN) liikide kategooriasse. Selle aasta algul aga tegid looduskaitsjad põneva avastuse.

Stepikotkas / foto: Sepand Bakhtiari (wikimedia commons)

EOÜ aasta linnu teadusuudis

Pärast pesitsust asuvad veelinnud vanade kulunud sulgede uute vastu vahetamiseks sulgima. Selleks vajavad nad turvalist ja toidurohket paika, näiteks merelahte või märgala, sest sulgimise ajal ei suuda veelind lennata ning on kiskjale kerge saak.

Foto Arne Ader

Valge-toonekurg maanteel. Karksi-Nuia ( www.loodusemees.ee )

Valge-toonekured        Ciconia ciconia

Kui veel augustikuu alul oli tavaliseks vaatepildiks valge-toonekurgede toimetamine maanteede veertes olid ju noorlinnud saanud lennuvõimelisteks, siis septembrikuu alul võime kohata vaid mõnda üksikut hulkujat või veel mittepesitsevate lindude seltsingut.

Valge-toonekured lahkuvad alati kuidagi äkitselt - toimetavad, nagu poleks kusagile kiiret, aga ühel hommikul võid lihtsalt tõdeda, et pole valge-toonekurgi enam mitu päeva märganud...

Ilma filtriteta pildistatud vikerkaare foto saatis meile Allar Maaring

Vikerkaar Leisis

Muutlikud augustikuu lõpu ilmad, päikesepaiste vaheldumise vihmahoogudega annab hea võimaluse vikerkaarte taevamaalinguks.

Vikerkaar on optiline nähtus: valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Inimese silm eristab: punast, oranži, kollast, rohelist, sinist, tumesinist ja violetset.

Sageli märkame mitut vikerkaart, aga pane tähele, et peavikerkaare kohal paiknev nn kõrvalvikerkaar on ümberpööratud värvide järjestusega.

Vastu sügist ei käi päike enam kõrgelt ja vikerkaart saame näha, kui päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40°.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Plii on organismis mürgistust tekitav raskmetall, mille mõjust röövlindudele on Linnuvaatleja kirjutanud ka varem. Teadlaste pingutusele vaatamata ei ole probleem vahepeal lahendust leidnud.

Röövlinde kui tippkiskjaid peetakse keskkonna saastatuse indikaatoriteks – plii puhul puutuvad nad saasteallikaga kokku näiteks pliihaavleid sisaldavat raibet süües või veekogu põhjast pliiosakesi söönud veelindu murdes. Kuna aja jooksul akumuleeruvad röövlindude kudedes ka algselt madalad mürgise aine kontsentratsioonid ning neil avalduvad sümptomid akuutselt, keskenduvad pliimürgistuse uuringud tihti justnimelt röövlindudele.