Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Uus linnuraamat: "Kuidas saada linnuvaatlejaks?"

Ilmunud on  Tarvo Valkeri uus linnuraamat - "Kuidas saada linnuvaatlejaks?".

Tegu on läbinisti Eesti oludele keskendunud raamatuga, millest leiate olulisi teadmisi lindude vaatlemiseks ja käsitletakse põhjalikult, kuidas iseseisvalt rohkem linde leida ja märgata.

Loodusehuvilised saavad kasulikke teadmisi kuidas vaadelda linde koduaias, aga samuti pikema linnuvaatlusretke planeerimiseks. Tutvustatakse erinevate elupaikade linnustikku ja kirjeldatakse erinevate ilmaolude mõju lindude vaatlemisel.

Muidugi ei puudu raamatust ka muu linnuvaatlusega seonduv - näiteks linnuvaatluste ülestähendamine, liiginimekirjade pidamine ja vaatlusvahendite valimine.

Paus hundijahis on arutluse all

Avapilt
Sisu

Uuringud näitavad, et mitteletaalsed kiskjatõrjemeetodid on lammaste kaitsmisel tõhusamad kui huntide küttimine
Foto: Diana Grandmaire

 

Eesti huntide ohjamise poliitikas puhuvad lootustandvad tuuled. Eesti Jahimeeste Selts (EJS) küsis esmaspäeval, 14. septembril oma jälgijate arvamust teemal, kas oleks mõistlik mõneks ajaks hundijahis paus teha.

 

See vägagi tervitatav ja üsna rahulikus toonis kulgenud arutelu oli ajendatud EJS-ile esitatud üha sagenevatest ettepanekutest hundijaht 1-3 aastaks peatada, et paremini mõista, kas hundijaht on vajalik või mitte. Teiste seas tegid EJS-ile vastava ettepaneku jahimeeste organisatsioonid Valga- ja Läänemaalt.

 

Arutelus jäid silma kaks olulist murekohta, mis inimesi ettepaneku osas skeptiliseks muudavad: hirm, et lammaste murdmiste juhtumid suurenevad ning hirm, et legaalse jahi keelustamise tõttu suureneb huntide salaküttimine.

 

Vanad puud

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Sel suvel sattusin mitme minu jaoks olulise vana pühapuu juurde. Kõige hingelähedasem neist Pühajärve sõjatamm. Kas mäletate veel möödunud sajandi lõpukümnenditest, kuidas Lõuna-Eesti klassiekskursioonil pidi just selle puu juures ära käima?

Nüüd tuleb selle puu juures pisar silma. Sajandivahetusel Pühajärve puhkekodu arendanud ärikad otsustasid hoolimata looduskaitsjate vastuseisust puu juured läbi kaevata ja nüüd on puust püsti veel viimased oksaharud, igal sügisel anname tormidele veel ja veel ühe haru. Ja nii hääbub vana ja Eesti vabaduseihale pühendatud puu.

Sookurgede rändeparved

Fotod Arne Ader

Sookured Põgari rannaniidul. Matsalu

Sookured Põgari rannaniidul. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

 

Sookurg      Grus grus

 

Kevadrändega võrreldes on sügisränne suvise juurdekasvu võrra arvukam ja tormijärgselt soodsa rännutuulega tiirutavad väiksemad kureseltsingud endid kõrgustesse, kuulda on minekhääli… Keskeltläbi võib rändeseltsingutes olla umbes kolmkümmend lindu ja „kurepered“ rändavad koos. Märgatav ränne sai alguse septembrikuuga ja kestab pea oktoobri lõpuni.

Sobivate rännuilmadega võime rännusalkadest väikeste vahemaadega tekkinud tõeliselt pikki kuni kolme kilomeetriseid rännukette, kus tuhandeid sookurgi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.