Hukkunud hallhülge pojast võetakse proovid laboratooriumi tarvis.

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Põhjalikuks loenduseks kulub umbes poolteist tundi, siis lühike merereis Saaremaale, paat sõiduauto järelkärusse ja sõit läheb järgmisele hülgelaiule. Õhtul lüüakse numbreid kokku ja tehakse päeva kokkuvõtteid.

Ilusaid seireilmu peab pidevalt ilmateateid jälgides ette planeerima, et mandrilt õigeks ajaks kohal olla ja jõuaks ja Saaremaal veedetud aeg võimalikult täie eest kasutatud saaks.

Tume oks sulatab kevadpäikeses lund ja vajub lumme

Nädal kujunes talviseks, kuigi päikest paistis rohkesti ja kõige soojematel päevadel (kolmapäeval ja neljapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur juba 6-7 kraadini.

Lumi püsis maas ja seda tuli korduvalt juurde, nädala teisel poolel isegi tuiskas. Esmaspäevast neljapäevani mõõdeti öösiti külma ainult mõni kraad, reedest kuni pühapäevani langes aga õhutemperatuur -7 kuni ‑16 kraadini. Kõige külmem oli astronoomilise kevade alguse (s.o pühapäeva) varahommik, siis näitasid termomeetrid lume pinnal isegi ‑20…-21 kraadi.

Kevadkaruslane Kiili vallas, Mõisakülas. Keset lumevälja „päevakoer“, lumekoorik umbes kümne sentimeetri paksune, millel võis ilma sisse vajumata kõndida.

Kevadkaruslane          Phragmatobia fuliginosa

Soome keeles on rasvatihase nimetuseks talitiainen. Kuna meil on rasvatihase üheks rahvapäraseks nimetuseks ka talitihane, tundub eestlastele iseenesestmõistetav, et soomlaste talitiainen tähendab talitihast. Selliselt oleme rasvatihase soomekeelset nimetust nt ka aasta linnu kirjutistes (sh Tiirutaja ja Eesti Loodus) selgitanud.

Aga tegelikult see ei olegi nii: soomekeelne tali ei tähenda mitte talve (tali), vaid hoopis rasva. Nimelt tuleb soomekeelse sõna tali algupära otsida germaani keeltest, näiteks rootsikeelsest sõnast talg või inglisekeelsest tallow. Seega on soomekeelse nimetuse talitiainen otsetõlge ikka rasvatihane, mitte talitihane. Suur tänu Soome linnuvaatlejatele sellele tähelepanu juhtimast.

Mink ehk ameerika naarits      Mustela vison

Nii ongi, et võõrliigil meie looduses on innaaeg märtsis, aprillis ning enne jaanikuud peaks mingimammal pojad pesas olema.