Video salvestas LK team

Põdralehm

Põder        Alces alces

Milline on meie metsade suurimate sõraliste hilissuvine toidulaud? Suurte imetajate toitumisjäljed on looduses kergelt märgatavad.  Meelsasti toitutakse haabadest, pihlakakatest, pajudest, kaskedest, paakspuudest, toomingatest, vahtra- ja jalakalehtedest ja rohttaimedest. 

Pildistas ja mõtiskles Peep Saluvee

Kiil – suve lendur

Looduses olles on üha rohkem märgata ringi tiirutamas kiile – kes juba juulis, augustis on kõige aktiivsemad. Ühel hetkel märkasingi saabuvat must-loigukiili, kes peatus kõrrele, et teha väike puhke paus, end soendades päiksepoole olles.

Kaardid salvestas Fracesca, LK foorumist

Isalind Kergu toitumislennud

Kergu on jõudnud Moldova ja Rumeenia piirialadele Ukrainas ja on otsinud sobivaid toitumispaiku ehk lennanud kord lõuna ja siis uuesti põhja poole. Samasse kohta jäi Kergu ka ööbima.

Iksi rändeteekond

Kõiki vaatajaid pani rõõmustama see, et väike Iks võttis julguse kokku ja asus rändele. Täna on noor must-toonekurg oma rändega jõudnud Lätimaale.

Jõudu, jaksu, avastamist ja elamusi kõigile ränduritele!

Pildistas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Hundinuiade kasvukoht

Laialehine hundinui        Typha latifolium        

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Jäälind toomingal

Harilik toomingas          Padus avium

Toomingad kasvavad nii alusmetsades kui võsastikes, aga on kõige nähtavamad metsaveertes ja jõgede kaldaaladel, kus nende kevadine õitsemine paistab kaunilt välja. Kuid kõikjal kasvav tavaline põõsas võib vahel sirguda ka suureks puuks. Noores eas kannatavad toomingad varjulist kasvukohta. Vähesel määral võisime ka tänavu märgata toominga-võrgendikoi kahjustusi, aga needki puud kasvatavad juba uusi lehti.