Urvalind külastas toidumaja 28. detsembril

Urvalind on Eestis kõikuva arvukusega talvitaja, keda mõnel talvel on siin kuni pool miljonit isendit. Peamiselt märtsis ja aprillis ning oktoobris ja novembris näeb neid Eestist ka arvukalt läbirändamas.

Tervise Arengu Instituut (TAI) kaasas möödunud aastal elanikkonna teadust tegema, et koos inimeste abiga kaardistada Eesti puugiohtlikumad piirkonnad. Üle-eestilise puugiuuringu tulemustest selgus, et kõige rohkem esineb puukidega levitavatest nakkustest puukrikketsioosi tekitajaid, mida leiti rohkem kui kolmandikult uuritud puukidelt. Kõige nakkusohtlikumateks piirkondadeks osutusid Tartumaa, Harjumaa, Viljandimaa ja Valgamaa.

Rekord nr. 246        Meie kõige esinduslikum tammik

On kaitsealune Mihkli tammik Pärnumaal Lääneranna vallas, mida kaitstakse Mihkli looduskaitseala koosseisus. Kaitseala pindalaks on 132 hektarit.

Mihkli tammiku lugu ajakirjas Eesti Loodus: LINK

Vana mets Hiiumaal Ristnas. Foto: Siim Kuresoo

Rekord nr. 247       Meie kõige metsasem maakond

Hiiumaa kogupindalast oli veel mõne aasta eest kaetud pea 70 % metsaga.

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Hoolimata pea kuu kestnud talvest ja pakaselistest öödest kohtame meile talvituma jäänud kuldnokki looduses päris arvukalt ( kuldnokkade vaatlused loo lõpus ). Põhjuseid on kindlasti mitmeid ja vähemtähtsad pole ka viimaste aastate soojad talved (värvuliste eluiga ei ju pikk).

Metsnugis        Martes martes

Vana aasta viimasl päeval said linnud omale „töötlemiseks“ ulukiliha känsaka. Metsnugist oli sinna muidugi oodata oli ju vargapoiss häbematult rasvapalle näppamas käinud alates 17. detsembrist.

Aga keda selline „hõrgutis“ võib veel ümbruskonnast ligi meelitada?