Kuuse-käbilind        Loxia curvirostra

Kui kuuskedel kuuskedel rohkesti käbisid nagu meie tänavusel aasta puul, võime kuuse-käbilinde suuremat arvukust loodusmaastikel märgata.

Tänavuse olematu talve järel oleme veel kevadekuulutajate ootel, kuid kuuse-käbilindude pesades võivad juba munad olla!

Kuuse-käbilinnud ajastavad oma pesitsemise toidurohkuse ajale, kui päikseliste ilmadega avanevad kuuskedel ja mändidel käbisoomused.

Kiivitaja         Vanellus vanellus

Nn kevadekuulutajaid märgati juba nädala eest sest rändeks sobivaid  lõunakaare tuuli koos soojade ilmadega on tänavu pidevalt esinenud. Mõnes mõttes isegi kummaline, et nad sellise talvega varem ei saabunud?

Rändurite liikumisteed kulgevad kevadel mööda rannaniite või jõeluhti. Põldudelt otsitakse toitu veelompide ümbrusest, kus maapind sulanud ja tõenäolisem selgrootuid söögiks leida.

Laiade, ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt jääb neil veidi heitlikuks ja eemalt paistab linnusalk mustvalgena, aga linnud hakkavad maanteedel autoga kulgejatele kindlasti silma.

Sel aastal tuleb kevad hoopis teisiti. Õigemini ongi juba kohati kohal. Öeldakse, et aastad ei ole vennad, aga öeldakse ka, et "ega tali taeva jää". Huvitav aasta ja põnev kevad on tulemas, erakordne. Loodetavasti järgmisel talvel näeme jälle lundki ja varajased õitsejad-(t)ärkajad saavad ennast praeguse kevade eksitustest taastada, uuesti õige rütmi tagasi.

Imeliku talve tõttu on ka paljudel kindlasti juba esimesed kevadekuulutajad nähtud: mitmel pool on sarapuud ja lumikellukesed õitsemas, nähtud on ka esimesi seeni -- karikseen. Kohati on sinililled ja näsiniin õide puhkemas kohe-kohe.

Sel aastal algabki kevad varem ja nõnda alustab ka "Tere, Kevad! 2020" oluliselt varem kui tavaliselt.

Paju urvad valendavad

Nädal algas ja lõppes sajuse tormise ilmaga. Esmaspäeval ulatusid tuuleiilid 17 m/s, pühapäeval 14 m/s. Tuul murdis puid ja oksi, põhjustas elektrikatkestusi.

Temperatuurirežiim püsis veebruarikuu kohta kõrgena. Keskmine õhutemperatuur püsis - 1...3 kraadi piires, mis ületab vaatlusrea keskmist 5...10 kraadi võrra. Neljal päeval (esmas-, teisi-, nelja- ja pühapäeval) tõusid maksimaalsed termomeetrinäidud nelja kuni viie kraadini.

Pedja jões on vihmadega veetase tõusnud

Sulestikku kohendades pistab lind sageli noka sabapiirkonna seljasulgedesse – seal asub päranipunääre, mille nõrega ta oma sulestikku võiab. Nääre on sulgede all peidus ja asub piirkonnas, mis on saanud nime just näärme asukoha järgi – päranipualal. Nääre on paremini arenenud veelindudel, kuna selle rasune nõre annab sulestikule veekindluse. Nõre kaitseb sulgi ka mitmete, lindudele sageli tülikate mikroorganismide eest, kes võivad sulgedele kinnitudes kahjustada sulgi. Näiteks bakter Bacillus licheniformis lagundab sulgi, kuid leidub ka haigusi põhjustavaid mikroobe; lisaks on sulgedel ka kinnitumata baktereid.