Harilik saarmas      Lutra lutra

Saarmate, poolveeliste imetajate kodupiirkonnaks ongi veekogude kaldaalad.

Saleda ja voolujoonelise kehaga ning lühikeste jäsemetega kiskjad. Saba pikkus ületab poole looma kehapikkusest olles tüvikust jäme ja ahenedes teravaks sabaotsaks. Kasukas selja poolt tumepruun, kõhualune heledam. Karvavahetus algab kevadel ja kestab kuni sügiseni, mis tähendab aastas vaid ühte karvavahetust.

7. osa

Kevad on astunud üle lävepaku ning tagasi Eestisse on talvitusaladelt jõudnud ka esimesed meie metskurvitsad.

Cassiopee, kes talvitas Taani läänerannikul, startis tagasi pesitsusalale 16. märtsi õhtul. Esimese ööga läbis ta 475 kilomeetrit ning peatus seejärel mõneks päevaks Läänemere rannikul Rootsis, Skane poolsaare kaguosas. Edasi viis tema kevadine teekond juba otse üle Läänemere ning enam kui 1200 kilomeetri läbimisel jõudis Cassiopee esimese meie satelliitkurvitsana 22. märtsi hommikul tagasi pesapaika, maandudes mõne kilomeetri kaugusel rõngastuskohast.

Eriolukorra tõttu on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ajutiselt kuni 1. maini suletud nagu ka kõik teised muuseumid ja külastuskeskused.

Kuna inimestel on palutud jääda koju, siis jätkub tavalisest rohkem aega iseendale ja lähedastele. Kui üks uks sulgub, siis avaneb alati teine – loodusmuuseumi kodulehel „Muuseum Sinu kodus“ koondasime mõned valikud, mida võib muuseumiavarustest leida. Kui kõik kodused ja töised toimingud on tehtud, saab loodusmuuseumi kodulehel meiega oma vaba aega veeta – digiaasta vääriliselt on Eesti vanim muuseum veebi kaudu Sulle palju lähemal kui arvaksid.

Inimtegevuse käigus muutunud taimekooslused muudavad ka loomastikku. Kuna Suurbritannias istutatakse puidu tootmiseks üha enam okaspuude võõrliike, on varem vaid mõnikord saarele sattunud kuuse-käbilinnust (Loxia curvirostra) saanud tavaline pesitseja. Teadlased uurisid, millistel puuliikidel võiksid need linnud talvel toituda.

Uuringus osalesid neli isast ja neli emast kuuse-käbilindu. Käbid, mida lindudele pakuti, pärinesid looduslikult kasvavalt harilikult männilt (Pinus sylvestris) ning võõrliikidelt sitka kuuselt (Picea sitchensis), keerdmännilt (Pinus contorta) ja jaapani lehiselt (Larix kaempferi). Katse käigus mõõdeti nii aega, mis kulus linnul käbist kümne seemne kättesaamiseks, kui ka käbide parameetreid, sealhulgas seemnete massi ja energiasisaldust.