Lindude rände suund kas põhjast lõunasse või vastupidi on eelkõige tingitud toidust – liigutakse just aladele, kus toitu on piisavalt. Paljud mägiste alade linnuliigid, keda on ligikaudu 10% kogu linnustikust, aga rändavad sageli ka üles-alla kõrgusgradiendil. Mis sunnib mägiste piirkondade linde elupaika vahetama?

Rabahani        Anser fabalis

Külmenevad sügisilmad on paratamatus ja haneparved rändavad. Näha on veel Venemaal pesitsenud hallhanesid, kuid nende ränne on lõpukorral. Arvukamad läbirändajad on ka meil pesitsenud valgepõsk-lagled, rabahaned, suur-laukhaned ja mustlagled, aga sügisesel ajal võime kohta koguni tosinat haneliste liiki.

Lauk ehk vesikana       Fulica atra

Musta sulestikuga kurelised, kes veidi isegi kanu meenutavad, aga toimetavad sarnaselt ujupartidele - laukude läbiränne on märgatav. Meil võis neid tänavu pesitseda umbes nelja tuhande paari ringis.

Ränne on alanud, aga laukudel ei ole lahkumisega kiire. Seltsinguid, aga vahel ka parvi võib kohata nii siseveekogudel, kui merelahtedel kuni jää tekkimiseni, aga jäävabadel aladel isegi talvitutakse.

Ornitoloogiaühing valis järgmise aasta linnuks kuldnoka.

Kuldnokk on talumaastike ja linnaaedade lind, kelle saabumist oma aeda ootab kevadeti iga eestimaalane ning kelle tegutsemist paarilise ootamisest ja pesaehitusest kuni poegade söögimangumiseni saab kui teleseriaali järgida mitme nädala jooksul.

Siiski on kuldnoka puhul palju tutvustamis- ja avastamisväärset. Näiteks on kuldnokk liik, kelle kaudu saab tähelepanu pöörata nii Eesti kultuurmaastikus toimuvatele muutustele kui ka intensiivistunud põllumajandusele.

Sellest ja paljudest teistest kuldnokaga seotud teemadest saab 2021. aasta algusest kuulda ning lugeda aasta linnu kodulehelt ja sotsiaalmeediast.