Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest, näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta.

Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka lindude sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Vaatlusandmed tuleb sisestada rakenduse PlutoF GO kaudu või platvormil PlutoF, kust need jõuavad portaali elurikkus.ee.

Eilne hommik merikotka pesal

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla

Ilmamuutus teeb imesid vaata milliseks muutus kotkapesa kesköise sulailma ja lõunakaarte tuule saabudes. Sulailm peaks kestma neljapäeva õhtuni, kui ilm selgeks ja külmaks läheb. Ööd jäävad külmadeks, aga päikese mõjul päevad plusskraadidesse. Kas kisub kevadeks?

Lindude pesitsushooaeg on alanud.

Kaaspüügil võrku sattunud aul. Kui õigel ajal jaole saada võib päästa nii mõnegi linnu elu, kuid enamustel juhtudel kahjuks nii hästi ei lähe

Läänemeri on arktilistele merelindude oluline talvitamisala, eriti selle madal lõunarannik. Möödunud sajandi lõpul talvitas Läänemerel ligikaudu 7,5 miljonit veelindu. Viimastel kümnenditel on talvitajate arv langenud, enim just sukelduvate lindude oma: auli (Clangula hyemalis) arvukus on vähenenud koguni 65%, samas suurusjärgus on kahanenud ka kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja tõmmuvaera (Melanitta fusca) arvukus. Ligikaudu poole vähemaks on jäänud hahku (Somateria mollissima), mustvaeraid (Melanitta nigra) ja rohukosklaid (Mergus serrator)

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Videos näeme põdralehma, aga ka põdrapullid on talvisel ajal „nudipead“ ja uusi sarvi hakkavad uhked sarvekandjad kasvatama aprillis.