Eesti Looduse 2020. a. fotovõistluse võidutöö ühe jalaga liivatüllist

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema oma traditsioonilisel fotovõistlusel, mis sel aastal toimub 22. korda.

Viimasel ajal laekub Keskkonnaametile üle Eesti teateid üksikutest valge-toonekurgedest, kes näiteks majade juures või põldudel ringi jalutavad. Inimesed ei tohiks rändlinde toita, muidu jäävad nad liiga pikaks Eestisse konutama ning hukkuvad.

Paljudel linnuliikidel on rändeaeg täies hoos. Ka enamik toonekurgi on oma pesapaikadest lahkunud ja teel või jõudnud talvituspaikadesse. Igal aastal on aga üksikuid isendeid, kes rändele minemisega ei kiirusta.

Valminud pistandaed

Kanala ümber okstest pistandaed – miks mitte?

Eestis on olnud kasutusel kolm traditsioonilist taratüüpi: püstandaed, lattaed ja pistandaed. Püstandaiaga ümbritseti 20. sajandi alguseni põlde ja karjamaid, siis asendusid need maja juures lippaiaga ning põldudel ja heinamaal okastraadiga. Samal eesmärgil kasutati ka lattaeda.

Taas vajab üks linnulugu kirjutamist

Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi vastas küsimustele, mida teadusuudiste vahendamise ajal on temalt küsitud.

Kuidas Sa leiad/valid loo? Kas võtad teiste portaalide lugusid ja kirjutad neist kokkuvõtte?

Ma ei võta teadlikult kõrgelt hinnatud teadusajakirjades ilmunud lugusid, sest need on ajakirjanikel niikuinii huviorbiidis. Pole vaja mitme inimese energiat ühele ja samale loole kulutada, Eesti on liiga väike, et sellist luksust lubada. Keskendun lugudele, mille puhul olen 99% kindel, et Linnuvaatleja abita, tagant torkimiseta, ei jõuaks need lugejani.

Pärast vaikset suve on muutunud me aiad jälle kord lindudele huvipakkuvaks. Esmapilgul võib tunduda, et aiad on lindudest tühjad, sest rõkkavat linnulaulu ju ei kosta. Tegelikult piisab väikesest jõudehetkest aiatoolil ja peagi märkad, et terve aed on täis väike-põõsalindude täksimist, punarindade tiksumist ja mitmesuguseid sädinaid. Sügisränne on hooga alanud!

Taluaedadesse koguneb praegu metsvindisalku, kes närviliselt edasi-tagasi sehkendavad. Ka suurem ports hallrästaid on meile põhjakaarest pärale jõudnud ja maiustavad nüüd sõstarde, pihlakate ja teiste meelepäraste marjadega. Pidevalt võib näha kõrgelt üle aia lendavaid värvulisi ja sekka suuremaidki linde, kes sihikindlal lennul suunduvad edela ja lõuna suunas.