Hallhüljes       Halichoerus grypus

Esimesed päevad peale poegimist on nii emasloomale, kui hülgepojale keerulised. Vanaloomalt nõuab see piisavalt kannatlikkust, et nö „koostöö sujuks“.

Esmalt tuleb ringi liikuv hülgepoeg ülesse leida: selles aitab emaslooma tuttav lõhn ja hülgepoegade häälitsused. Kivisel, kallakuga rannal peaavad mõlemad osapooled leidma mugava asendi, aga kirjeldatu on esimeste sünnijärgsete päevade kohanemine. Mõne päevaga laabub kõik juba iseeneslikult.

Videost saab ülevaate, milline on see maalapp Vilsandi rahvuspargis, kuhu igal aastal hallhülged poegima saabuvad, kui Läänemeres pole jääd.

Uudishimutsev uus ilmakodanik. Pildi napsas Timeo, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Vastsündinud hülgepoja kaal jääb kümne, kaheteistkümne kilo ringi ja nad on kaetud hallikasvalge lanuugoga ehk „titekarvaga“.

Hülgemamma imetab poega umbes kolm nädalat ja kirjanduse andmetel kuni kümme korda ööpäevas, seega peaksime täna kaamerapildis nägema ka emaslooma imetamas. Hallhülged on tegusad päevasel ajal.

8.–16. veebruarini toimub botaanikaia Palmimajas näitus „Staarid ja veidrikud taimeriigis“, kus tutvustatakse taimeriigi iseäralikke ja ekstreemseid isendeid. Külastaja kohtub siin ussilõksu, kuradi-käepuu, trühvelõie, sinisõrme ja teiste võrratute veidrikega.

„Nagu inimeste maailmas, nii ka taimeriigis on omad staarid ja veidrikud, kes on pälvinud rohket tähelepanu,“ räägib näituse kuraator Urmas Laansoo. „On taimi, kes on niivõrd jahmatava välimusega, et ajavad lausa hirmu peale, teised samas hoopis hingematvalt kaunid. Mõnedest taimedest on parem suure kaarega mööduda, kui te just ei soovi tunde kestvaid piinavaid aevastushooge saada. Kummalist ja huviväärset jätkub näitusel küllaga,“ kutsub Laansoo kõiki näitusele.