Video salvestas Bea, LK foorumist

Emaslind Iiris munemas teist muna

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Kalakotkas 2 pesas munes emaslind pesasse kolmanda muna. Sündmuse tunnistajateks eemalt, kuivanud puult kaelustuvide paar.

Emaslind munes esimese muna 28. aprillil, teise juba järgmisel päeval 29. aprillil ja kolmanda, tänasel külmal hommikul 2. mail.

Veebikaamera pilt Maggy, LK foorumist

Kodukakk         Strix aluco

Looduses käivad asjad omasoodu ja eks seda oli ka arvata.

Viies kakupoeg, kes koorus esimesest nädala jagu hiljem ei suutnud olelusvõitluses suurematega ellu jääda. Täna öösel võis toimunut kinnitada.

Iga päevaga kasvab noorlindude isu ja toidu hankimisega peab tegelema mitmel korral öö jooksul ka emaslind Klaara.

Pildi ja kommentaari saatis Merike Puskar

Kena, kui erivärvilisi koos nägema trehvab. Pildistatud 30.04.19

Harilik sinilill       Hepatica nobilis

Sinililli võib olla erineva värviga: roosa, sinine, lilla. Enne volbriööd oli meeldiv kohata metsas aga valget sinilille!

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 3. voorus oli 160 osalejat, kellest algajaid 122 ja edasijõudnuid 38. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 11 ja edasijõudnutest 18 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linde on metallrõngastega märgistatud üle sajandi. Tänapäevased moodsad lindude jälgimisseadmed (GPS-saatjad, kiibid) annavad lindude kohta oluliselt täpsemat teavet, kuid rõngastamine on peamiselt odavuse tõttu senini kõige laialdasemalt kasutatav märgistamisviis, mis on aidanud tuua selgust nii lindude rännete, asurkonna suuruse, viljakuse kui ka sigimiskäitumise kohta. Rõngastamise puuduseks on, et lind tuleb märgise lugemiseks uuesti tabada ning ka siis ei pruugi õnnestuda rõngal olevat unikaalset koodi tuvastada – rõngad kipuvad kuluma ning võivad linnul ka jalast kaduda.