Lindudel on hea nägemine ja lai vaateväli, kuid nende pea külgedel asuvad silmad teevad otse ette vaatamise keerulisemaks. Seetõttu on neil raske märgata ka klaaspindasid.

Maailmas on miljardeid aknaid, kuid evolutsioonilises plaanis on need eksisteerinud üsna lühikest aega. Akendelt ja teistelt klaaspindadelt peegelduv taevas või puud tekitavad linnule petliku mulje, et tee läbilennuks on vaba, pimedas võib tähtede ja kuu järgi orienteeruma harjunud linde eksitada ka aknast paistev valgus. Eriti ohtlikud on aknad ja klaaspinnad rändlindudele, sest kohalikud tunnevad oma ümbrust paremini ning õpivad kiiremini klaaspindade asukohad selgeks.

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Emaslind Kati on pesasse munenud kui „kellavärk“ ehk kõiki mune oleme saanud tervitada hommikuhämaras: 12., 14., 16. ja 18. aprillil.

Kenas, vaikses täiskuu aegses pesametsas olid öösel kerged miinuskraadid, aga kevad edeneb ja keskpäeva järgselt võib õhusooja olla üle viieteistkümne soojakraadi. 

Looduse Omnibuss teavitab

Foto Mikk Matsi

“Karupere” Looduse Aasta Foto 2018 võidutöö

Maikuu on traditsiooniliselt looduskaitsekuu ning tänavuse aasta teema „Igaühe loodushoid“ annab võimaluse arutleda, mida saab meist igaüks teha loodusest hoolimiseks ning selle rikkuse säilitamiseks järeltulevatele põlvedele.

Igaüks meist saab panustada hetkeseisu talletamisse loodusvaatluste maratonil ning piltide saatmisega aasta loodusfoto võistlusele.

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Näeme ka isaslind Klausi

Kodukakk      Strix aluco

Videos on kuulda vanalindude hääli, kuidas isaslind Klaus annab Klaarale teada, et võiks õhtustama tulla. Mõne aja möödudes tuleb ta ise pesale püütud närilisega, mille Klaarale ulatab, kuid otsustab siis kontrollida pesapakus kas kakupoegade koorumine juba käib, et emaslind kutse peale pesalt ära ei tulnud…

Fotod Arne Ader

Paiselehed ( www.loodusemees.ee )

Paiseleht       Tussilago farfara

Õitsemist alustava paiselehe õievars on umbes viie sentimeetrine ja iga ilusa kevadpäevaga tuleb õitsejaid juurde. Õievarred sirguvad tasapisi pikemaks, pakkudes varakevadist kuldset õiteilu veel hallivõitu ümbruses nii linnas, kui maal.

Kasvukohtadeks linnas elumajade päikesepoolsete külgede vundamentide või tugimüüride lähedus, jäätmaad võivad kohati paiselehtedest suisa kolletada. Head kasvukohad on lõunapoolsed kraavikaldad, umbrohuna savikatel põlluveertel, mererandadel… Botaanikud peavad paiselehte põlistaimeks, kes rändas meile jääajajärgselt sisse lõunatuultega.