Pildistas ja kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Võib uskuda, et soosse minnakse enamasti valminud marjade aegu, varemalt ehk juuli lõpus rabamurakaid korjama või septembris-oktoobris jõhvikale.

Murakamarjulisele jääbki mulje, et soo on üks väga vaikne koht ja ei näe ega kuule pea ühtki hingelist. Siis on tõesti vaikne aeg.

Millisena paistab soo välja suvise pööripäeva paiku, teavad need, kes on sinna sel ajal läinud.

Paari päeva eest käisin Lääne- ja Pärnumaa piirimail asuvas Tuhu soos, mis jääb Lihula-Paadrema tee äärde. 1,1 kilomeetri pikkusele laudteega matkarajale mahtus küllaga vaatamist. Kui auto kruusateel õiges kohas peatada, võib sealt otse astuda laudteele ja kohe algabki madalsoo – nii lihtsalt saab.

Foto Arne Ader

Kõrkja-roolind

Jaaniajal on pesitsemine aedades täies hoos. Linnulaulu jääb aga iga päevaga aina vähemaks, sest näljaste poegade kõrvalt ei jää selleks eriti aega. Pärast pesitsuskohast lahkumist pole ju ka territooriumi, mida teistele kuulutada.

Kuna jaaniajal oleme ka meie öösiti aktiivsemad, siis mängib see meile kätte mugava võimaluse kuulda mitmeid öölaulikuid. Seda enam, et kui mullu samal ajal laulsid öölinnud juba loiult, siis tänavu on öölaulikud hilise saabumise tõttu alles päris aktiivsed.

Pildistas ja kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

See silmapaistev männijändrik elab Pärnumaal Tõstamaa-kandis Tõlli külas samanimelise talu juures künkal.

Erakordselt pahkliku jämeda tüve ja laiuva dekoratiivse võraga põlispuu meenutab kõige rohkem mände Günther Reindorffi kuulsalt joonistuselt "Sibeliuse Finlandia", millel kujutatud puud kasvavad aga tegelikult hoopistükkis Eesti ja Soome vahel asuval, Venemaale kuuluval Suursaarel.

Fotod Arne Ader

Härjasilmad

Harilik härjasilm         Leucanthemum vulgare

Härjasilma õisik sarnaneb valge karikakraga, kuid on viimasest pea kaks korda suurem. Kunagi meil tavaline põlluumbrohi – valge karikakar on nüüdseks sedavõrd haruldaseks muutunud, et paljud botaanikudki pole teda kasvamas kohanud.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tartumaal Haaslava külas olevas valge-toonekure pesas on sel aastal 2 poega. 19.06.2017 / foto: Margus Ots

Valge-toonekurgede pesades ajavad juba suhteliselt suured pojad ennast jalgadele püsti ning seega saab pojad hõlpsasti üle lugeda.

Eesti Ornitoloogiaühing on valge-toonekure pesade kaardistamiseks loonud lihtsa kaardirakenduse: www.eoy.ee/valgetoonekurg. Kaardirakendus võimaldab pesa kohta täpsustuvaid pesitsusandmeid järjest juurde lisada. Näiteks saab praegu pesades olevate poegade arvule juuli lõpus või augustis juurde lisada lennuvõimestunud poegade arvu.