Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Taevaskoja jalgsimatk - Suur-Taevaskoda ja Väike-Taevaskoda

Postitas Looduskalender - N, 30.08.2018 - 23.54

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Emaläte enne sissevarisemist.

Taevaskoja maastik on üks Eesti rahvusmaastikest. See on ka mõnedel andmetel Eesti TOP 5 hulka kuuluv vaatamisväärsus, seega võiks Taevaskoja matkarada ka Google Street View vaates olla, et selle tee saaksid läbi jalutada kõik, kes ka kohapeale ei satu.

Taevaskoja-laadseid pinnavorme leidub muidugi ka mujal Lõuna-Eestis, näiteks Toolamaal ja Leevakul Võhandu ääres või Süvahavva kandis, kuid Taevaskojas on need liivakivipaljandid kõige suuremad.

Fotovõistlus ootab pilte ilvesest

Postitas Aasta Loom - N, 30.08.2018 - 16.22
Avapilt
Sisu

Metskitsest toituv ilves elab inimesele nüüd uskumatult lähedal. Varem põhiliselt valgejänest eelistanud metsakiisu elas ka jänese elupaigas - sügaval laanes. Vaatamata sellele, et ilves on nüüd inimesele lähemale kolinud, on siiski harukordne, kui ilvest nähakse. Kuid vahel näib metsakiisu unustavat oma peidulisust ja võib istuda väga avalikult lagedal kohal. Hoidkem silmad lahti!
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Seeneaeg on käes

Postitas Looduskalender - N, 30.08.2018 - 08.08

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Haavapuravik

Haavapuravik

Esimene puravikukaste on söödud. Kase- ja haavapuravikud kergitavad oma kübaraid metsateede ääres. Kohati kohtame ka kukeseeni.

Kasepuravik

Kasepuravik

Ja siis on veel kõikjal mingeid imelikke seeni, millele nimegi ei oska anda, ammugi ei te me, kas nad süüa kõlbavad. Ja nii hakatakse otsima inimesi, kes teistest paremini seeni tunnevad, et nendega metsa minnes seenekorv kindlasti täis saada.

Rongad reageerivad lähiliikide hoiatustele vastavalt olukorrale

Postitas Looduskalender - K, 29.08.2018 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 

Oht langeda ühe kiskjaliigi saagiks võib tingida erinevatel saakliikidel sarnaste hoiatushäälitsuste kasutamist. Hoiatus on mõistetav kõigile ning suhteliselt odav, sest teave levib kiiresti ka hoiataja kiskja eest varju jäämisel. Hoiatus võib anda teavet kiskjaliigi ja lähenemissuuna, samuti suuruse, kauguse või käitumise kohta. Seepärast on kasulik mõista sarnase ökoloogia või sama elupaika jagavate liikide hoiatusi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.