VIDEO: rajakaamera tabamusi huntide elust
Kutsikate esimesed ulgumispüüded on jäänud Ameerika Voyageurs Wolf Project´i uurijate rajakaameratele ning muu hulgas näeb seal ka hunti kala püüdmas.
Video: Voyageurs Wolf Project
Tekst: Laura Kiiroja
Kutsikate esimesed ulgumispüüded on jäänud Ameerika Voyageurs Wolf Project´i uurijate rajakaameratele ning muu hulgas näeb seal ka hunti kala püüdmas.
Video: Voyageurs Wolf Project
Tekst: Laura Kiiroja
Kütiorus pildistas Kristel Vilbaste
Raisamardikas Kütiorus
Punaselg-raisamardikas Oiceoptoma thoracica
Punaselg-raisamardikas on meie looduses täiesti tavaline liik ja nende valmikuid nagu näha kohtame varakevadest kuni sügiseni välja. Raisamardiklaste hulgast on punaselg kergelt äratuntav, sest teisi sarnase välimusega liike lihtsalt ei ole.
Video salvestas Kotkaklubi
Nii pikalt ei ole emaslind pesal nokitsenud ja kell on alles pool viis
Kassikakk Bubo bubo
Emaslind ilmus harjumatult varasel ajal pesaalusele, et kohenda pesa.
Varane saabumine tekitas uudishimu ümbruse värvulistes kes käisid pesaalusel toimuvat uudistamas. Tavaliselt saabub kassikaku paar pesale hilise hämariku aegu ja selleks ajaks on väikesed linnud juba öömajale siirdunud.
Veebikaamera kuvatõmmis Bozena Isia, LK foorumist
Kütiorus pildistas Kristel Vilbaste
Punalutikad
Punalutikas Pyrrhocoris apterus
Tegu on meie loodusesse elama asunud uusasukaga, kes saabus vast veerandsada aastat tagasi.
Leida võime punalutikaid pärnapuude lähedusest kus nad talvitusid aiaprahis: seega parkides, pärnaalleedel või aedades, kus pärnapuid kasvavad.
Emakeele päeva puhul pani kirja Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsial
Foto pärineb 1950-ndatest aastatest. Heinategu Pääsma luhal, kuhja otsas paremal seisab Ell Roostalu.
Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi Eesti soost kirjanikke. Tema sünnipäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.
Komme seda tähtsat päeva pühitseda ei ole väga vana – riiklikuks tähtpäevaks sai 14. märts alles 1999. aastal. Meie keel on väga haruldane, selle omapärast kõneleb õ-häälik ja keele kolm väldet.
Soomaa on piiriala selle sõna kõige laiemas tähenduses, jääb ta ju nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt Vahe-Eesti alale, hõlmates osaliselt Tori, Kõpu ja Suure-Jaani kihelkondi. Ka keele osas ei saa öelda, et Soomaa piirkond kuuluks ühe kindla murdeala sisse.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.