Fotod Arne Ader

Kiivitajate rändeparv ( www.loodusemees.ee )

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajad rändavad ja neid võib näha ka seltsingutena ja linnud hakkavad maanteedel autodega liikujatele kindlasti silma. Eemalt vaadates paistab laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt veidi heitlikuna ja linnusalk mustvalgena.

Kiivitajate rändeaegne liikumine on hoopis märgatavam rannaniitudel ja jõeluhtadel. Kui maapind karge öö möödudes sulanud, otsitakse põldudel veelompide ümbrusest toitu: sealt on tõenäolisem leida selgrootuid.

Pildistas Kristel Vilbaste

Kõrvenõges

Kõrvenõges       Urtica dioica

Lõuna-Eesti on kõrvenõgesed oma ninad elamute päikesepoolsetel külgedel rohitud lillepeenardel juba kasvamas ja on valmis kõrvetama puudutajat.

Selleks, et mõista, kuidas taim kõrvetab tuleb meil abiks võtta suurendusklaas.

Artiklisarja koostab ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Lageraie Kalevipoja lingukivi ümber Kassinurme parkmetsas. Lageraie avab vaate mõhnastiku pinnamoele paariks aastaks. Peagi kattub see ala tiheda kõrge võsaga ja tihnik sulgeb maastikuvaate aastakümneteks. Lageraie ei sobi parkmetsadesse

Parkmetsapuistutes tehakse puhkekasutusliku väärtuse suurendamiseks, looduslikuks uuendamiseks ning rekreatiivsete ja esteetiliste omaduste parandamiseks mitmesuguseid raieid. Need tehakse maastikukujunduslikest ja metsakasvatuslikest seisukohtadest ning ohutusnõuetest lähtuvalt, kujundades parkmetsas sobivaid vaateid, teede ja radade ääri ning puhkekohti:

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Hahad ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 558     Vanimaks elanud hahk

Hahk        Somateria mollissima

Lind rõngastati 25. mail 1973. aastal Läänemaal Kumarilaiul ja taasleiti 21. jaanuaril 1992. aastal Taanist. Haha vanuseks jäi siis 19 aastat, 7 kuud ja 27 päeva. Suurema linnu kohta ka kõrge eluiga.

Eestimaa Looduse Fond avaldab õiguslikud analüüsid

Foto Arne Ader

Metsatee ( www.loodusemees.ee )

Õiguslikud analüüsid: RMK peab riigimetsa majandamisel eri väärtuste ja kohalike kogukondadega rohkem arvestama

Eestimaa Looduse Fond (ELF) avaldab kaks õiguslikku analüüsi, mis toovad esile Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) rolli ning kõrgendatud avaliku huviga metsaaladega seotud valupunkte. 

Analüüsidest selgub, et liialt üldsõnalised ja puudulikud õigusnormid ei taga meie riigimetsa erinevate väärtustega arvestamist ning piisavat kontrolli RMK otsuste ja tegevuse üle. Seetõttu on riigimetsa majandamisel esiplaanil tuluteenimise eesmärk ning muud avalikud huvid on jäänud tagaplaanile.