Keskkonnaamet lisas metsaregistrisse juhised, mis hõlbustavad kasutajal metsaga seotud teabe otsimist. Eri andmekihtide leidmist ja metsateatiste esitamise juhiseid saab nüüd mugavalt vaadata ka uutest videojuhenditest.

Alates metsaregistri praeguse versiooni kasutusele võtmisest 2017. aasta sügisel on Keskkonnaamet regulaarselt kogunud portaali kasutajatelt tagasisidet. „2020. aastal esitati 86% kõikidest metsateatistest elektrooniliselt metsaregistri kaudu. Kuna metsaomanikud on meile väljendanud, et vajavad portaali kasutamisel nõustamist, uuendasime portaali avalike teenuste kasutusjuhendit ning lisasime teavet eri tüüpi otsingute tegemiseks,“ sõnas Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

Meie, aastakümneid Eesti metsades töötanud, pöördusime 17. augustil avaliku pöördumisega riigikogu ja valitsuse poole rea ettepanekutega, kuidas võiks parandada meie metsanduses toimuvat.
Paraku ei siit ega sealt saanud selget vastust meie ettepanekutele. Meieni on jõudnud vaid keskkonnaministeeriumi üleolev, demagoogiline arvamusavaldus ning riigikogu keskkonnakomisjoni ülimalt rahustav jutt kõikide huvigruppide kaasamisest, prioriteediks metsade säästlik majandamine.
Olime ettevalmistanud märgukirja võimalikeks aruteludeks, kuid paraku pole näidatud üles mingit huvi aruteludeks. Me küsime: kellega saame Eesti riigis rääkida meie metsade tulevikust?

Tutt-tihane        Parus cristatus

Tutt-tihased on männi- või mändidega segametsade elanikud, püsides aastaid oma pesitsuspaikade ümbruses ka talvisel ajal. Meie suursaartel on nad pesitsenud vaid üksikutel kordadel, aga mandril päris tavalised, talvist arvukust hinnatakse kuni saja tuhande isendini, aga väljaöeldud number kipub kahanema.

Hallõgija       Lanius excubitor

Rohevint       Chloris chloris

Mingi osa rohevintidest on põhjapoolsetelt aladelt meile saabunud talvitajad, teine osa meil pesitsenud, aga talvitama jäänud rohevindid. Talvist arvukust hinnatakse üle paarisaja tuhande isendi, näis mis talilinnuvaatluse kokkuvõte ütleb? Ennustada võiks, et rohevindid jäävad arvukuselt kolmandale kohale rasvatihaste ja põldvarblaste järel.