1. aprill on küll möödas, kuid natuke hundikomöödiat kulub ikka ära. 

Sel talvel õnnestus Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) hundiuurijatel rajakaamerasse saada üks kentsakas lõik valgesaba-pampahirve jahtivast hundist. Kentsakaks tegi lõigu hundi jooksustiil, mis oli niivõrd hüplev, et tundus justkui oleks hunt hirve matkinud, mitte jahtinud.

Möödunud aasta novembris ilmus üleeuroopaline teadusuuring avalikkuse suhtumisest suurkiskjatesse (Chapron et al., 2025). Uuring toimus aastal 2022-2023 ning selle käigus küsitleti 10807 inimest 23 Euroopa Liidu riigist (igast EL riigist, kus on alalised suurkiskjate populatsioonid). Uuring hõlmas ka Eestit. Siinkohal toome välja mõned märkimisväärsemad tulemused.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Rolf Peterson

• Eurooplaste toetus hundi-, ilvese- ja karupopulatsioonide taastumisele on endiselt tugev. Igas uuritud riigis oli suurkiskjate toetajaid tublisti rohkem kui vastaseid. Kõige suuremad suurkiskjate toetajad on lõuna-eurooplased (eriti itaallased ja hispaanlased) ning ida-eurooplased (eriti bulgaarlased). Need riigid on huntide poolest ka ühed arvukaimad.