Pildi napsas veebikaamerast Maggy, LK foorumist

Foto Veljo Runnel, https://runnel.smugmug.com/

Mis must „prahike“ see pesapaku põhjal vedeleb?

Kodukakk        Strix aluco

Isaslind Klaus toob õhtu ja öö jooksul emaslind Klaarale viis, kuus kütitud pisinärilist. Klaara kuuleb juba kaugelt Klausi saabumist ja kakupaari „jutuajamine“ saagi vastuvõtmisel kostub päris häälekalt. Huvitav, milline võiks see jutt olla inimkeeli tõlgituna - siin on meil kõigil vaba voli fantaseerida...

Koostaid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumised põllud möödunud kolmapäeva hommikul

Ilm oli soe ja lumikate kadus eelmise nädala jooksul. Esmaspäeva hommikul olid veel kõikjal põllud valged ja ainult kõrgemad künninukid mustendasid. Juba järgmiseks hommikuks tekkisid esimesed mustad laigud ja neljapäevaks oli enamus avamaastikku lumeta. Lumi püsis kauem künnipõldudel kui oraste- ja heinapõldudel. Varjulistes kohtades ja metsa all säilis lumi laiguti nädala lõpuni. Muld sulas lume mineku järel kiiresti ülesse ja suuri veeloike põldudele ei moodustunud. Hommikud olid sageli udused ja eriti paksu uduga oli neljapäeva hommikupoolik. Pedja jõgi tõusis nädala kestel veidi üle kallaste ja veetase jäi kõrgeks nädala lõpuni.

Foto Arne Ader

Tähnikvesilikud

Tähnikvesilik        Triturus vulgaris

Aprillipäike toob sabakonnalised oma talvituspaikadest välja ning rännak kudemisveekogusse saab alguse. Sobivad madalad ja soojaveelised tiigid, järvesopid, ojad või kraavid. Suve esimese poole veedavadki tähnikvesilikud veekogudes. Talvituti kambakesti koos: lehehunnikutes, samblavaibas, kõdukändudes, kasvõi mutikäigus ... aga juhtub, et ka keldrites.

Foto Arne Ader

Siil

Harilik siil        Erinaceus europaeus

„Okaskeradele“ on talv koos uinakuga otsakorrale saanud. Varakevad ei paku putuktoidulistele rikkalikku toidulauda sest külmadel öödel võib vahel saagi tabamine võimatuks osutuda, aga õhtuhämarast alates siilid just ringi liiguvad.

Foto Arne Ader

Kalakajakad mängivad

Lindude paaritumine on küllalt keeruline toiming ja võib üpris tihti ka ebaõnnestuda.

Põhjuseid võib olla erinevaid sest linnud peavad üksteise soove lugema „silmadest“ või aimama käitumisest. Nii võib tekkida sugupoolte vahelist mittemõistmist ning mõningatel juhtudel võib paarilise käitumisest häiritud emaslind muutuda isegi agressiivseks. Mõnedel liikidel püüab isaslind saavutada nõusolekut paaritumiseks kingituste toomisega, aga nagu me kõik oleme märganud, linnud ei puuduta üksteist enne „lembehetki“, mis võib teadlaste seisukohtadest lähtuvalt olla põhjuseks, miks nad peavad  paarituma ühe muna viljastamiseks mitmeid kordi.