Pildistas LK team
Kivi-imar Lahemaal
Kivi-imar Polypodium vulgare
Talvehaljas kivi-imar on tugeva varre ja nahkjate lehtedega, mille lehehõlmad enamjaolt vahelduvad. Igati kena sõnajalgtaim, mille jäigad varred võivad sirguda kuni neljakümne sentimeetristeks ja mida pakuvad huvilistele ka aianduspoed.
Koostab Marek Vahula
Illustratiivsed fotod Arne Ader, loodusemees.ee
Hunt alustab rünnakut. Kloostri luht, Matsalu
Aasta loom 2025 on põder, Eesti metsade hiiglane.
Foto: Tarmo Mikussaar
Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces), Eesti suurima imetaja, kes sümboliseerib meie looduse rikkust ja keerukaid suhteid inimesega. Põder mängib olulist rolli meie ulukikooslustes, olles metsaökosüsteemide lahutamatu osa.
Oma ligi 2 meetrise turjakõrguse ning peaaegu 600 kiloga on põder Eesti suurim hirvlane ning ühtlasi ka meie metsade suurim imetaja. Riiklike seiretulemuste põhjal oli põdra asurkonna suurus 2024. aasta alguses vahemikus 10 000 – 11 000 isendit. Võrreldes eelmise aastaga on põdra üldarvukus veidi langenud, seda eelkõige Mandri-Eestis ning eriliselt paistab silma asurkonna juurdekasvu iseloomustav vasikate osakaal, mis oli viimase 20 aasta madalaim ja osutab suurenenud kisklussurvele. Olles jahiuluk, kütiti põtru eelmisel aastal ligi 4000 isendit.
EOÜ annab teada
Pildistasid Romet Loodus ja Sander Sirelbu
Kormoran ehk karbas
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani ehk karbase, kes on viimasel ajal äratanud üldsuses omajagu tähelepanu. Tegu on kohanemisvõimelise liigiga, keda võib kohata Austraaliast Gröönimaani nii rannikul kui jõgede-järvede ääres. Samas on kormorani arvukuse kasv Eestis tõstatanud rea küsimusi tema päritolu, toitumise ja ökoloogilise mõju kohta.
Video LK team
Galerii koostas Urmas Sellis meie linnumeeste fotodest
Kui vana võiks olla see lendav merikotkas
Merikotkas Haliaeëtus albicilla
Merikotkaste vanalinnud on enamalt jaolt paigalinnud, aga noorlinnud rändasid lõuna suunas tänavu novembrikuus, põhjast ja kirdest saabunud noorlinde peaks veel näha olema, sest ilmad olid hilissügiseselt soojad.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
