Päästeamet annab teada

Alates 13. detsembrist ei tohi Eesti siseveekogude jääle minna. Keeld on vajalik veeõnnetuste ennetamisest ja inimelude säästmiseks.

„Vahelduvate miinus- ja plusskraadidega on paljudele veekogudele tekkinud juba jääkiht, aga see on veel liiga õhuke, et inimest kanda. Jääle minek on praegu äärmiselt ohtlik. Turvalisema jää paksus algab 10 sentimeetrist ja selle tekkimiseks on vaja paar nädalat järjestikku tugevamaid miinuskraade,“ rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn        Dendrocopos major

Uhke tunne on teha värskes pehmes lumes esimesi suusajälgi, sest metsas hulkuja ei rahuldu rahvarikaste ja valgustatud suusaradadega.

Talviselt vaikses metsas on võimalik midagi või kedagi ikka näha, aga vahel ka kuulda ehk vähemalt aimata. Rähnide toksimised pole veel kevadiselt kõlavad, vaid kuuldub summutatud toksimist: väheke vaikust ja kõik kordub ehk rähn töötleb sepikojas käbi.

Pildistas LK team

Pohlad segus mustikavartega palumetsas

Harilik pohl ehk palukas        Vaccinium vitis-idaea

Pildistas LK team

Sookail

Sookail       Ledum palustre (Rhododendron tomentosum)

Talveks sookail lehti ei langeta ja suusatama minnes on nad märgatavad.

Pildistas LK team

Kivi-imar Lahemaal

Kivi-imar        Polypodium vulgare

Talvehaljas kivi-imar on tugeva varre ja nahkjate lehtedega, mille lehehõlmad enamjaolt vahelduvad. Igati kena sõnajalgtaim, mille jäigad varred võivad sirguda kuni neljakümne sentimeetristeks ja mida pakuvad huvilistele ka aianduspoed.