Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXXIV osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Pedja jõe luht Kirnal. Alam-Pedja looduskaitseala

Pedja jõe luht Kirnal. Alam-Pedja looduskaitseala ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 114. Suurim jões paiknev saar                    

Suurim jõe saar on12 hektari suurune ja asub Pedja jõel, Jõgeva lähistel, metsakatsejaama külje all.

Loe Pedja jõest lisaks: LINK

Kurtna Valgejärv

Kurtna Valgejärv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 115. Meie suurim järvestik

Nahkhiire neljapäev - veel Eesti nahkhiirtest ja viirustest

Sisu

nahkhiired Piusal

Tarduni jätkub. Nahkhiired ikka veel "magavad" - võrdle 5. märtsi pilti (Looduskalendri foorumi postitus, autor Fleur) ja praegust otsestriimi: https://youtu.be/yqfnbkQoX3Q. Vahepeal on küll kaamerapilt muutunud, nüüd on tiigilendlasi näha vähem, osad on mujale liikunud.

 

Küsime nahkhiire-eksperdi Lauri Lutsarilt, miks meie nahkhiired on Eestis kaitse all ja kes keda Eestis ohustab - kas nahkhiir inimesi või vastupidi.

 

VIDEO: metsisekana mänguplatsil

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto Arne Ader

 

Metsis ehk mõtus         Tetrao urogallus

 

Täna hommikul külastas mänguplatsi metsisekana.

Metsisekanal on kehakaal isaslinnuga võrreldes umbes 40% väiksem: kehapikkust üle poole meetri ja kaal jääb poolteise ja kahe ja poole kilo piiresse.

Isaslinnuga võrreldes paistab kanal punaste lihanibude riba silma kohal tüki maad kitsam ja lühem nagu ka linnu nokk. Ookrikarva sulestiku eripärasid oskate Te kõik juba iseseisvalt kirjeldada.

Jälgi kevade saabumist oma aias ja pane loodusvaatlused kirja

Kevad on käes ja eriolukorrale vaatamata veedavad paljud pered aega populaarsetel matkaradadel ja looduskaunites paikades. Praegu on aga on hoopis sinu koduõu parim paik, kus ohutult värskes õhus viibida ja loodusest rõõmu tunda.

Ornitoloogiaühing soovitab kõigil kodus viibijatel pöörata sel kevadel rohkem tähelepanu oma koduaia loodusele ja tehtud vaatlused kirja panna suvisesse aialinnupäevikusse.

www.eoy.ee/aed

Algas kahepaiksete ränne

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Liiklusmärk "Konnad teel"

Liiklusmärk "Konnad teel" ( www.loodusemees.ee )

Igal aastal toimuv massiline konnade kevadränne on sobiva ilma tõttu alanud, mis tähendab kahepaiksete sattumist sõiduteedele. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) autojuhte üles võimalusel vältima sõite konnade rändega ristuvatel maanteedel päikeseloojangust keskööni. Autojuhil tuleks konni teel märgates olla väga tähelepanelik ning võimalusel vähendada kiirust. Sobiva ilma korral kestab konnade massiline ränne 4–5 ööd, külmade ilmade puhul rändeaeg pikeneb.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.