Veebikaamera tõmmis Fleur, LK foorumist

Metsisekukk mänguplatsil

Metsis ehk mõtus       Tetrao urogallus

Need uhked põlisasukad on meil pesitsenud luuleidude järgi otsustades umbes seitse tuhat aastat – sellest ajast, kui looduses hakkasid kasvama männikud.

Varahommikuti on juhitava kaamera pildis näha huvitavat vaatemängu, mis peaks päev päevalt elavamaks muutuma.

Mänguaeg on metsiste aasta „kõrghetk“, kusjuures kuked unustavad sel ajal isegi toitumise.

Rajaamera salvestused pani kokku Kalle Pihelgas

Mäger       Melels meles

Teadupärast sigivad mägrapere vanaloomad üle aasta sest esimese talve veedavad vanaloomad koos sama aasta poegadega. Aga emasloomad võivad ka märtsikuus poegida ja keskmiselt on pesakonnal kolm, neli poega, kelle sünnikaal on umbes sada grammi.

Innaaeg algab poegadeta vanaloomadel aprillis, aga või jääda ka hilisemale ajale.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Rabahaned ( www.loodusemees.ee )
 

Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ning kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema hanede loendamisel aprillis ja mais üle Eesti.

Hanede loendamine toimub kolmel ajavahemikul: 9.–14. aprill (keskne loenduspäev on 11. aprill), 23.–28. aprill (keskne loenduspäev 25. aprill) ja 7.–12. mai (keskne loenduspäev 9. mai). Oodatud on loendusandmed üle Eesti.

Veebikaamera tõmmis IceAge, LK foorumist

Tänavune talv oli nagu ta oli, aga kõik looduses kisub kõik kevadesse.

Täname vaatajaid!

Talilindude toidulaua eest kandis hoolt Balsnack, www.balsnack.ee

Kaamera vaateväljas tegutsenud linde tutvustasid Looduskalender ja Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Täname Looduskalendri foorumi liikmeid.

Aga kaamera asukoht muutub peatselt ja sisu teiseneb kevade edenedes.

Kaamera ees on metsnugis ennast päris ümaraks nuumanud ikka tänu Balsnack´ile. Videod salvestas Made, LK foorumist

Video 1: LINK

Video 2: LINK

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Teod on paljudele linnuliikidele väärtuslik toit. Rästad on Euroopas pesitsevatest värvulistest ühed vähesed, kes suudavad tigusid nende kaitsvatest kodadest kätte saada. Selleks haaravad nad teokoja nokka ning purustavad selle vastu kõva pinda; n-ö alasiks võivad olla kivid, tänavasillutis, kuid ka klaaspudel ja metalltoru. Kõige levinum on selline käitumine laulurästal (Turdus philomelos), harva teeb seda musträstas (Turdus merula).