Fotod Arne Ader

Urvalinnud kasel

Urvalind         Carduelis flammea

Veidi kenamate hilissügiseste ilmadega, kui lühikeste päevade ajal veidikenegi hulkuma trehvame võime pea täiesti raagus puistus ka linnusalkade liikumisi märgata.

Urvalinde kohtamegi vaid läbirände ajal alates oktoobrikuust kuna vaid paaril korral on meil urvalinnud pesitsenud.

Ringi liigutakse nii salkades, kui parvedes, kus vahel kogunisti tuhandeid linde. Meil talvituvate urvalindude arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Lindude söögimajade lähedusse ilmutakse pakaseliste ilmadega, aga ka siis salkades.

Hiite Maja annab teada

Üldarvestuse peaauhind Alari Talv

Püha puu kaob oma loomulikku rada

Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu.
Püha puu kaob oma loomulikku rada pidi... Võibolla paarikümne aasta pärast pole seda puud enam. Hea pildilt vaadata-meenutada.

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Nädala  tüüpiline  päevapilt

Püsisid  sompus  ja  udused  ilmad.  Sageli  oli  valgust  nii  napilt,  et  ka  päeval  põles  elektrivalgus  ruumides. 

Tööle  tuli  minna  ja  koju  tulla  pimedas.   

Päikest  oli  lühikeseks  ajaks  näha  ainult  esmaspäeval,  mis  kujunes  kogu  nädala  kõige  jahedamaks  päevaks.  Öösel  langes  siis  temperatuur  õhus  -1,4  kraadini  ja  päeval  tõusis  3,3  kraadini.   

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Talvitav lind peab oskama energiat säästa, kuna ilma halvenedes võib energiat kuluda rohkem, kui toiduga on võimalik saada. Lisaks külmale võib rasva põletamist kiirendada inimhäiring, kuna pagemine nõuab lisaenergiat. Ebasoodsate olude ennetamiseks koguvad linnud rasva, kuid liigne kehakaal pärsib omakorda lennuvõimet ja suureneb riski langeda kiskja saagiks. Seega on vaja osata optimeerida ka talvist rasvavaru, eriti talve jahedas kliimas veetvatel lindudel nagu näiteks Suurbritannas talvitavatel metskurvitsatel (Scolopax rusticola).

Kirjutas ja illustreeriva materjaliga varustas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Šaakalikaamera asukohavalikuga on tõesti hästi läinud, senini ei ole möödunud veel päevagi, kus šaakalid poleks sattunud kordagi kaameravälja. Näib, et kaamera paikneb loomade raja ääres, millel nad patrullivad ööpäeva jooksul mitmeid kordi. Kui šaakalid vaateväljast kaovad on üsna pea platsis rebased ja vastupidi, nõnda nad siin pimedas “saevad.” Väike maius kivi taga pakub neile huvi ja aitab muidugi elukatel siin pisutki kauem paigal püsida.