Fotod Arne Ader

Siidisabad arooniapõõsal

Siidisaba      Bombycilla garrulus

Siidisabade rändesalkasid on märgatud juba oktoobrikuu algusest. Vananaiste suvi kestab, aga nädalavahetusest alates on puudel lehti oluliselt vähemaks jäänud - loodus on muutunud läbipaistvamaks ja meil peatuvad ning toituvad linnud väljapaistvamaks. 

Siidisabade läbirännet oma pesitsusaladelt, Karjalast, Soomest aga ka Rootsist võime märgata veel novembris-detsembris. Harvadel juhtudel on siidisabad ka Eestis pesitsenud, aga talvitujaidki võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande ringis.

Tere!

Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobrini.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
www.linnuvaatleja.ee

Tere, hea loodushuviline!

Eestimaa Looduse Fondil on taaskord valminud uudiskiri, kus anname ülevaate enda tegemistest ja saavutustest. Seekordses uudiskirjas räägime, mis toimus ELFis juulist septembrini. Uudiskirja leiab siit! 

Kui sa pole veel uudiskirja saajate hulgas, siis liitu uudiskirjaga siin!

Kõike head

Laura Oro

SA Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsioonispetsialist
laura.oro@elfond.ee

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Hall  aedmaasika  lehtedel 

Nädal  algas  külma  ööga.  Temperatuur  langes  õhus  -2  kraadini,  maapinna  lähedal  mulla  kohal  -4  ja  rohul  -6  kraadini.  Hommikul  oli  hall  maas  ja  muld  pinnalt  nõrgalt  külmunud,  õues  veeanumatel  jääkord  peal. 

Jäätunud  vesi  esmaspäeva  hommikul 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maa ajaloos on liigirühmad välja surnud erineva kiirusega, kuna mõned liigid kohanevad kiirete muutustega teistest edukamalt. Tänapäeval on oluliseks liikide väljasuretajaks inimene, kelle aktiivse toimetamise järgselt Maal on liikide kadumine kiirenenud 100 – 1000 korda.

Üheks loomade kohanemist soodustavaks teguriks on liikumisvõime, kuna kiiresti sobimatuks muutunud keskkonnast uude jõudmine võib päästa halvimast. Loomade seas (v.a inimestel) ei ole kiiremat liikumisviisi kui lindude lendamine, mis aga ei tähenda, et linnud oleks väljasuremise eest kaitstud. Mõned linnud on lennuvõimetud ning osa lendavaid liike ei lahku elukohast ka olude kriitiliseks muutudes, mistõttu võib neid uudse olukorra puhul ähvardada Maalt kadumine.