Tekst: Kaido Einama

Eelmisel nädalal külastas Eestit Taiwani kunstitudeng Pei-Hsin Chen, kes paigaldas eelmisel kurekaamera hooajal kuueks kuuks Londonisse avalikku kohta Looduskalendris näidatava must-toonekure kaamera installatsiooni. Pei-Hsin ise põhjendab projekti „Real Life / Real Time“ tegemist vajadusega näidata noorema põlvkonna inimestele ehk kõigile alla 50-aastastele londonlastele kogemust loodusest, kuna linnastunud inimesed puutuvad juba väga vähe kokku kõige sellega, mis metsas toimub ja teavad sellest vähe.

Ekraanitõmmised, video ja kirjutis Tiit Hunt, www.rmk.ee

Hirvede talveaeg paistab minevat normaalses rütmis, midagi eriskummalist pole hirveplatsil senini märgatud. Kuid kunagi ei tea, sest mõne päeva eest nägi Uno (Uuno on mees, kes metsaelanike hea elu eest hoolitseb) läheduses oleval sihil hundi jälgi. Susi kaamerasilma ette sattumisest jäi puudu vaid paarkümmend meetrit.

Esimesed pullid saabuvad söödaplatsile juba õhtul kella poole kuue paiku ja neid võib siin näha vaheaegadega hommikuni välja. Harvem on siia tulnud hirvelehmad ja vasikad, külmalaine ajal tulid nad kohale suurema karjana koos pullidega ja omaette. Mida aeg edasi, seda sagedamini näeme segakarjasid. Hinnanguliselt käib söödaplatsil kokku umbes 30 erinevat hirve.

Pildi napsas Bea, LK foorumist

Fotod Arne Ader
 

Hallpea-rähn, emaslind

Hallpea-rähn          Picus canus

Talvisel ajal söötmiskohti külastavatest kirjurähne oleme juba vaadelnud, külaliste hulka võib sattuda ka hallpea-rähn, aga mitte roherähn ehk meltsas, kellega nimetatut kiputakse segi ajama - roherähnid on meie looduses täiesti haruldusteks muutnud.

EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Salutihane pesaõõnsusel

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde, 96 liigist.

Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus.

Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu