Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Puravikusuvi

Kivipuraviku kübarad 3.09.20

Tänavune suvi viis meist paljusid Puravikemaale. Jah, ei mäleta möödunud aegadest niivõrd suurt puravikukübarate küllust!

Tervelt viiskümmend aastat tuli mul oodata, et üks korralik puravikusuvi ära näha. Hilissuvine seeneplahvatus algas meil kasepuravike tõusmisega, millele järgnesid haava-, kivi- ja pomerantspuravikud! Metsas pildistades  avastasin siis ikka ja jälle, kuis järjekordne puravikuriit oli roninud sülle…

Kahte jänesekapsaste keskel sirgunud kivipuravikukübarat haarama asudes tuli taipamine, et kõik seened ei saa ju olla üles noppimiseks. Need siis jäidki imetlemiseks ja ussitamiseks. Hinge- ja ussikosutust jätkus  seekord pooleteiseks nädalaks.

Olete Te ristparte veel rannikul märganud

Foto Arne Ader

Ristpardipere juulikuus

Ristpardipere juulikuus

 

Ristpart      Tadorna tadorna

 

Seelindude sügisrännet on kõikjal suhteliselt vähe uuritud ja ka kajastatud. Proovime tänavu veelindude näitel seda teha, siis võiks näiteks tuleval aastal vaadata värvuliste poole.

Meil võis tänavu pesitseda vähemalt kolmveerand tuhat ristpardi paari ja õnnestunud pesitsejad võis kooruda vähemasti kaheksa pesapoega. Paljud neist lennuvõimestusid ja rändele siirdusid on muidugi iseasi.

Karu kaisutus

Pildistas LK-team

Karu kaisutus

 

Pruunkaru ehk karu          Ursus ursus

 

Karude sügisesel nuumaajal peavad meie karud tarbima süsivesikuterikast toitu ehk pigem inimtekkelist: käivad teraviljas ja tallavad seal, otsivad mahajäetud õunaaedu, aga neid jääb aastatega üha vähemaks. Või teavad oma radadel viljakandvaid metsikuid õunapuid, mis on tänaseks puudeks sirgunud omaaegsete karjapoiste õunasüdametest.

Punapuravikud tunnevad ära isegi lapsed

Fotod Arne Ader

Mükoriisaseente puhul moodustubki seenniidistikust ja puude juurtest omavaheline läbipõimunud mükoriisa. Kasvav seen on mükoriisa poolt moodustatud vili, mis kasvatatakse selleks, et seeneliik oleks võimeline eoste abil paljunema.

Punapuravikud moodustavad mükoriisa nii haabade, kaskede kui pajudega ja nii sobivad nende kasvukohtadeks suures osas leht- või segametsad.

Punapuravike rikkalik korjeaeg meie metsades kestab ja punase kübaraga puravikke saame kindlasti korjata kuu lõpuni, aga olenevalt ilmastikust kauemgi.

Vanasti nimetati kõiki täna tutvustatavaid seeni punapuravikeks, aga täpsuse huvides peaksime teadma, et meie metsades kasvab kuni viis raskelt eristatavat punapuraviku liiki.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.