Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Linnulauluraadio päeva lind - väike-kirjurähn

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

 

Väike-kirjurähn

Väike-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

 

Väike-kirjurähn         Dendrocopus minor

 

Väike-kirjurähn (10:30, 20.04, Pühajärve)

Väike-kirjurähnid valivad oma elupaikadeks vanemad leht- või segametsad, pargid, kalmistud. Heade pesitsuspaikadena võime nimetada veekogude kaldaalade lepikuid, aga suurtes metsades me väike-kirjurähne ei leia.

Väike-kirjurähnid on umbes varblase mõõtu, kui isaslinnu lagipead ehib punane laik, siis emaslinnul sarnane puudub.

Väike-kirjurähni kevadise lauluna kuuleme pikka „piipitamist“

Kohustuslik pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse!

Foto Arne Ader

Meie arvukaim haudelind – metsvint

Meie arvukaim haudelind – metsvint ( www.loodusemees.ee )

Päästame Eesti Metsad MTÜ ( https://savetheforest.ee/pesitsusrahu/ ) lõi rahvaalgatuse, millega nõuab looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud

raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. (EKO, 2020)

15. NÄDAL 12.4.2021.- 18.4.2021. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Metsaalused sinetavad sinililledest

Nädal oli soe ja kuiv. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 4…11 kraadi piires, mis on vaatlusaastate keskmisest 1…8 kraadi võrra kõrgem. Eriti soe oli ilm nädala alguses ja lõpus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis 10 kraadini või üle selle esmaspäeval, laupäeval ja pühapäeval. (Nii kõrge keskmine õhutemperatuur on harilikult esinenud mai teisest dekaadist alates.) Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 18,1 °C ja minimaalne langes 5,6 °C.  Kogu nädala minimaalne õhutemperatuur (-0,5 °C) registreeriti neljapäeva öösel.

Valge öö pärsib vutitibul seedimist

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kujunduslik foto Arne Ader

Öösorri pesa

Öösorri pesa ( www.loodusemees.ee )

Inimtegevus muudab keskkonda üha kiiremini. Loomadele, kes on miljonite aastate jooksul harjunud elama ja evolutsioneerunud loodusliku ööpäeva valgusrütmis, on tehisvalgusega kohanemine keeruline ning see mõjutab nii isendi käitumist, sigimist kui ka kisklusriski (loe näiteid lindude rände ja öösorride kohta). Lisaks toimuvad raskesti märgatavad muutused looma sees.

VIDEOSERIAAL: Eesti metsa tulevik ? - VI osa

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kuuendale osale

Varakevadise metsaseriaali osas on üheks teemaks inimeste raietegevus uue võimsa tehnoloogiaga, metsasaurusega ja selle tagajärgedega metsalooduses.

Teiseks teemaks on RMK tahe ja suutlikkus mitte minna vastuollu riigi elanike ja kohalike kogukondade metsandusliku tahtega.

Eesti metsa tulevik? - V osa: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.