Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Kuldvits

Harilik kuldvits     Solidago virgaurea

Meie ainus pärismaine harilik kuldvits kasvab ja õitseb kõikjal: raiesmikel, niitudel, teede veertes ja jäätmaadel. 

Mullastiku suhtes on taim ükskõikne, kasvades nii kuival kui liigniiskel pinnasel ja isegi turbal. Loomulikult hakkab selline uhke õitseja silma, sest korraliku taime õisikus võib olla sada või rohkemgi korvõisikuid ja teisi õitsejaid on juba vähemaks jäänud.

Taime kõrgust võib olla kuni meeter, mullas lühike risoom, millest sirguvad paar õitsvat vart, millel piklikud lehed sakiliste servadega. Õitsemise aega jätkub kuni öökülmadeni.

Veebikaamera kuvatõmmised Swenja, LK foorumist

Kurepojad ootavad hommikusööki

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Pildistas LK team

Pilt palumännikust

Harilik pohl       Vaccinum vitis-idaea

Pohla kutsutakse Lõuna-Eestis palukaks, sest tegu on valgusrikaste palumetsade taimega.

Pildistas Vello Keppart

Noor lennuvõimeline kiivitaja

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Eesti Astronoomiaselts annab teada

Täna hilisõhtul ootab taevavaatlejaid aasta ilmselt tuntuim meteoriidisadu – Perseiidid

Üle Eesti on oodata vahelduva pilvisusega ilma, aga kohati võib tulla ka mõni vihmasagar.

Meteoriidisadu saab uudistada valgusreostusest eemal. Valmis võiks ennast seada õhtul kella 23-st, aga tippaeg saabub peale südaööd ja kestab varaste hommikutundideni.

Perseiide võime märgata kogu taevalaotusel ehk ei tarvitse otsida mingit kindlat ilmakaart. 

Vaatluseks vajalikke abivahendeid ei ole vaja sest perseiide näeme palja silmaga. Kindlasti on tarvis jahedal ööl olla soojalt riides, pikutamiseks tekk või kergem lamamistool ja muidugi termosega kuum jook.

NB!